/nginx/o/2014/09/10/3336593t1h16d7.jpg)
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ütles intervjuus Kuku raadiole, et ta ei näe majanduslikke takistusi Kreeka euroalasse jäämisel, kuid selleks on vaja ka poliitilist tahet, mida on vähe.
Eesti Panga asepresident: Majanduslikke takistusi Kreeka euroalasse jäämisel pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaasik ütles raadiointervjuus, et see on Kreeka rahva otsustada, kas Kreeka jääb euroalasse, samas kui majandusliku poole pealt on väga keeruline analüüsida, mis saab edasi. Panga asepresidendi hinnangul on Kreekal head võimalused jätkuvalt euroalas olla, kuid selleks on vaja neil jõuda teiste partneritega kokkuleppele, kuidas nende suhted tulevikus edasi lähevad. «Majandusliku poole pealt ma siiski veel ei näe takistusi, aga tõsi on muidugi see, et selleks peab olema ka poliitilist tahet ja seda on viimasel ajal vähe olnud.»
Kaasik tõdes, et Kreeka referendumi ettepanek oli küllaltki ootamatu, sest läbirääkimised olid väga intensiivsed ja oli väga selge ootus, et Kreeka, institutsioonid ja võlausaldajad jõuavad kokkuleppele. See eeldus oli tema sõnul ka keskpankadel, kes on viimasel ajal pakkunud likviidsust Kreeka kommertspankadele, et pangandussüsteemi saaks käimas hoida.
Kaasik märkis, et see oli halb üllatus, kui referendumi korraldamisega otsustati valitsuse tasandil mitte heaks kiita pakkumist, mida kreeditorid olid esitanud. Referendumi otsus teeb Kaasiku sõnul omakorda väga raskeks näha, kuidas Kreeka riik suudab oma kohustustega lähipäevil toime tulla – kuidas nad suudavad näiteks teisipäeval IMF-ile tagasi maksta suure laenu.