Väljendid, mis võivad rikkuda tööintervjuu

Töötajad. Foto: SCANPIX

On küll ebatõenäoline, et vaid üks sõna võib hävitada Sinu tööintervjuu, kuid ka liiga palju sõnu järjest jätab nõrga mulje ega tule intervjuul kasuks.

Tööintervjuu peaks olema vastastikku uuriv sündmus potentsiaalse tööandja ja töötaja vahel, millega saaksid mõlemad pooled teha kindlaks võimaliku tööalase sobivuse. Enamjaolt kulub aga tööintervjuu aeg selleks, et jätta endast tööandjale hea esmamulje, vahendab Business Insider. Kui öelda õigeid asju õigel ajal, on võimalus töö saada ka ilma suurte erialaste kogemusteta. Valesid asju öeldes võib aga intervjuu sootuks nurjuda, kuigi CV ja senised kogemused võisid olla head.

Vahel piisab ka ühest sõnast, et jätta endast kehvavõitu mulje. Kui tahad olla edukas, tuleks järgmised väljendid oma sõnavarast välja jätta.

1. Viha/vihkama. See ütleb Su iseloomu kohta nii mõndagi. Esiteks, Sa kannad endas  negatiivseid emotsioone. Tööandjad eelistavad kandidaate, kes püüavad leida igas asjas positiivset, seega isegi kui Sa tõesti vihkad midagi, siis leia parem viis selle väljendamiseks. Teiseks, Sul pole kuigi palju taktitunnet. Intervjuu pole koht, kui kaevata asjade üle, mis Sullle ei meeldi, olgu selleks siis eelmine töökoht või tihe linnaliiklus. Püüa leida neutraalsem väljend, näiteks «Ma vihkasin oma vana tööd» asemel võiksid öelda näiteks: «Oma eelmisel töökohal ei tundnud ma, et saaksin näidata oma tegelikku potentsiaali.»
2. Ei. Millelegi «ei» ütlemine võib küll kasuks tulla, kui seda kasutada õiges kontekstis ning see kaitseb Su huve, aga tööintervjuu ei ole selleks üldiselt sobilik aeg. Näiteks kui potentsiaalne tööandja räägib mingisugusest ülesandest ning küsib, kas oleksid valmis seda tegema, võib eitamine Su kohe konkurentsist välja viia. Kui vastad «tõenäoliselt» või «võibolla, sõltub asjaoludest», näitad ennast paremas valguses ning püsid konkurentsis.
3. Üldiselt. See on tihti jutu täiteks kasutatav sõna – kui ütled seda rohkem kui korra, võib tööandja arvata, et Sa ei mõtle oma lauseid läbi. Näiteks kui intervjueerija küsib, milline oli su suurim saavutus oma eelmisel töökohal ning Sa vastad: «Üldiselt ma aitasin müüki suurendada,» jätab see väljend ebaselge ja mitmeti mõistetava mulje. Kas Sa olid osa tiimist, kes sellega tegeles? Kas Sa mõjutasid tulemust vaid vähesel määral? Need on küsimused, mida Sa tõenäoliselt ei taha intervjuul tõstatada.
4. Pühendunud. Ka see on üks sõnadest, mida intervjueerijad enim kuulevad ning mis nende vererõhku tõstab. See on lihtne sõnakõlks – kui Sa tõesti oled pühendunud, näitab seda ka Su varasem töökogemus ja tulemuslikkus seda niigi. Samasse klassi kuulub ka sõna «motiveeritud».
5. Kogemus. Kui ütled, et Sul on graafilise disaini kogemus, ei ole see kuigi selge väide. Selle asemel, et ähmaselt kirjeldada oma teadmisi mingist valdkonnast, anna oma teadmistest kiire ja täpne ülevaade.
6. Töökas. Mitte keegi ei tule intervjuule väitma, et ta on laisk. Inimesed, kes tööle kandideerivad ja seda soovivad, peavad nagunii töökad olema. Selle asemel ütle tööandjale, millises kontekstis ja milliste ülesannete puhul sa täpsemalt töökas oled.
7. Täitesõnad. Need näitavad vähest tähelepanuvõimet ning ebakindlust. «Noh», «eeee» ja «umm» võivad kahjustada Sinu usaldusväärsust. Kui Sa ei tea, mida järgmiseks öelda, siis parem vaiki. Vaikus on mõjuvam kui terve rida tahtmatult öeldud häälitsusi või täitesõnu. Selle harjutamine võib võtta pisut aega, kuid nende eemaldamine oma sõnavarast tuleb pikemas perspektiivis kasuks.