/nginx/o/2010/10/07/445731t1h3e72.jpg)
Ida-Viru põlevkivilinna Kiviõli hoiab juba pikemat aega pinges kahe ärimehe tüli, mille kõige mustema lahendusena kardab linnavõim kohaliku keemiatööstuse sulgemist ja sadade inimeste töökaotust.
Tüli võib jätta 700 keemiatöötajat leivata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleemi keskmes on vanade kõrgete tuhamägede külje all asuvas tööstuslinnas tegutsev Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, kus saab tööd 394 kohalikku elanikku ning veel veidi rohkem kui paarsada inimest kaugemalt.
«See on Kiviõlile sotsiaalne katastroof,» sõnab Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev terendavast mustast tulevikust rääkides. Pea kolmandiku Kiviõli töökohtadest annab keemiatööstus.
Tööstuse omanikud ähvardavad aga, et peavad uksed uuest aastast kinni panema, kui ei saa luba jätkata põlevkivi kaevandamist teises kaevanduses.
Õlisaaduste tootmisega tegeleva Kiviõli Keemiatööstuse teatel jätkub neil põlevkivi toorainena selle aasta lõpuni. Siiani on lahendamata küsimus Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääriga ehk keemiatööstusel pole siiani luba seal kaevandustöid alustada, kuna tegu on eraisiku, kütuseärimehe Nikolai Reismani maaga.
Aastaid kestnud tüli Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ühe suuromaniku Toomas Tamme ja kütuseärimees Reismani vahel on jõudnud nii kaugele, et esimest korda on eraisikute tülli sekkunud ka riik. Lühidalt kokku võttes sai tüli alguse neli aastat tagasi, kui Reisman pidi Tammelt ostma keemiatööstuse osaluse.
Selle mõttega ostis Reisman üle 330 hektari maad alal, kuhu riik oli andnud põlevkivi kaevandamiseks loa Kiviõli Keemiatööstusele. Mehed aga pöörasid tülli ning keemiatööstus jäi Tammele ja põlevkivi kaevandamise alad Reismanile – nüüd on nii, et üks ei osta kallilt, teine ei müü odavalt.
Väidetavalt kulutas Reisman maa ostuks üle 20 miljoni krooni ja Kiviõli Keemiatööstus on valmis maa eest maksma summa, mis sisaldab mõõdukat kasumimarginaali. Samas oleks kinnisvarafirmalt tellitud hinnangu järgi üle 330 hektari maade maksumus koos põlevkiviga üle 780 miljoni krooni.
«See jutt, et põlevkivikarjääri laiendamise nurjumise korral pidavat ettevõtte tegevus seiskuma, ei vasta tõele,» on Reisman varem öelnud.
Ta kirjutas suvel Põhjarannikus, et selline ähvardus on vaid üks viis näidata ennast tegelikult nõrgemana.
Kiviõli Keemiatööstuse praegustel majanduslikel probleemidel saab Reismani sõnul olla vaid kaks põhjust: «Täielik korralagedus ettevõtte juhtimises või pahatahtlik raha väljakantimine firmast eesmärgiga näidata ettevõtet tegelikkusest nõrgemana, et ametnike ja poliitikute kaastundele mängides pressida riigilt välja soodustusi.»
Peamiselt Šveitsis elavalt Toomas Tammelt ei õnnestunud Postimehel eile kommentaari saada, kuid tööstuse kommunikatsiooni- ja haldusjuht Raivo Lott kinnitas, et kui põlevkivi otsa saab, tähendab see Kiviõli linna lõppu.
Lott selgitas, et tegu on ülimalt pika ja minevikku siirduva looga, kuid lühidalt öeldes on neilt kaeveload ära võetud ning käimas on kohtuprotsessid maaomanikega, kes on huvitatud tehase ülevõtmisest.
«Kõik seisab praegu riigi otsuste taga, sest majandusministeerium planeerib Nikolai Reismani maade sundvõõrandamist,» valgustas Lott.
Majandusministeerium pakub sundvalduse seadmisega Reismani maadele 25-aastase kaevandamise eest kompensatsiooniks viis miljonit krooni.Samas pole aega jäänud rohkem kui kaks ja pool kuud. Nii kauaks jätkub tööstuses veel toorainet. Samas tekib küsimus, miks nad ei osta põlevkivi Eesti Energialt, nagu seda on siiani teinud Viru Keemia Grupp.
«Aga nad ei ole suutelised müüma rohkem kui 10 000 tonni kuus. Meie vajadused on aga tunduvalt suuremad,» pareeris Lott selle võimaluse. Ta selgitas, et neil on vaja spetsiifilist põlevkivi – suuretükilist ja suure kalorsusega.
«See aeg on juba päris lähedal, kui meie varud hakkavad otsa saama,» ütles Lott ja lisas, et loodab väga, et riik ikka mingisuguse otsuse vastu võtab. «Muidu on mul tunne, et üks linn hakkab kaardilt lihtsalt ära kaduma,» nentis ta.
«Töökohtade osas ei ole meie lähitulevik eriti roosiline,» nentis Kiviõli linnapea Dmitrijev kahe ärimehe kempluse taustal. 6500 elanikuga linna pea saatis hiljuti murekirja ka valitsusele ja asjaomastele ministeeriumidele.
Dmitrijev kirjutas, et elujõulisuse poolest on Kiviõli Ida-Virumaal üks «nõrgemaid», selle peamiseks põhjuseks on rahvastiku vähenemine ja vananemine. Tööstuse sulgemine tähendaks Kiviõli linna lõppu.
ÜKS KÜSIMUS
Miks tegeleb riik eraisikute tüliga?
Rasmus Ruuda
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete nõunik
Selle ülesande andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile valitsus. Ministeerium tegeleb Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri territooriumil asuvate ja eraisikute omandis olevate kinnistute ning riigile kuuluvatele kinnistutele seatud kasutusvalduste ja hoonestusõiguste sundvõõrandamisega. Lõpliku otsuse sundvõõrandamise kohta peab samuti tegema valitsus. Kuna tegu on juriidilise vaidlusega, ei saa me praegu rohkem kommenteerida.