/nginx/o/2015/06/26/4218749t1hcac2.jpg)
Venemaa lennunduse lipulaev Aeroflot asus Lääne kehtestatud sanktsioonide mõjul hoogsalt töötajaid vallandama, sest riigi lennundusturg on mullusega võrreldes vähenenud kolmandiku võrra, kirjutab RBK.
Aeroflot ennustab Venemaa lennuärile krahhi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Me tundsime, et olukord läheb kohe raskeks,“ ütles Aerofloti peadirektor Vitali Saveljev agentuurile RBK.
Eelmisel nädalavahetusel Peterburis toimunud majandusfoorumil osalenud tippjuhi sõnad läksid vastuollu Kremli poliitikute teadetega selelst, et Venemaa on raskustest üle saanud.
„Sellepärast me ei oodanud tagajärgi ära ja alustasime koondamisi. Mittetootva personali koondamine ulatub 10 protsendini, Orenburgi tütarfirmas koondasime 700 inimest, Peterburis ligi 600 inimest, kusjuures mõlemas kohas viisime kasutusest välja üheksa masinat,“ rääkis Saveljev.
Venemaa 130st lennufirmast leiduks Aerofloti hinnangul tööd vaid 30-le, mistõttu peaks tööstusharu reageerima nagu tegid ameeriklased pärast 11. septembri terrorirünnakut 2001. aastal, jättes veerandi lennukitest raja äärde.
„Sellepärast ei läinud ükski ameeriklaste kompanni pankrotti ja nad elasid kriisi üle. Meie aga teeme dumpingut, sest kui mina vähendan, siis keegi astub minu asemele ja kui keegi teine vähendab, astun mina tema asemele,“ kirjeldas Saveljev olukorda.
Kui eelmisel aastal lendas Venemaal kokku 110 miljonit reisijat, siis Aerofloti analüütikute hinnangul on tänavu reisjate arv vähenenud kolmandiku võrra. Lennukikohtade täituvus kukkus mulluselt 79 protsendilt tänavu 75,5 protsendini. Samal ajal loobutakse massiliselt uute lennukite soetamisest. Aeroflot tellis 2007. aastal Boeingult 22 uut lennukit, kuid kasutab nüüd väidet tarne hilinemisest selleks, et tehingust taganeda.