Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/06/26/4216843t1h0b74.jpg)
Miks kulutab Euroopa niivõrd palju jõudu ja aega hoidmaks euroalas tillukest Kreekat? Vastus võib peituda Euroopa Keskpanga (EKP) presidendi Mario Draghi kuulsas lubaduses teha euro päästmiseks «mis iganes vaja» ning kinnituses, et liikmelisus on pöördumatu.
Kuna sõnum kui selline on kaalul, klammerduvad poliitikud ja ametnikud kramplikult liikmesriigi külge, mis annab alla 2 protsendi ühisrahaliidu sisemajanduse kogutoodangust (SKT), kirjutab Bloomberg Business.
«Euroala koos hoidmisse on investeeritud rohkesti poliitilist kapitali,» ütles Rabobanki vanemanalüütik Elwin de Groot, kes baseerub Hollandis.
«Tõesti: kui me laseme Kreeka välja, siis saab turgudele teatud mõttes selgeks, et euroala pole enam tervik, et see võib muutuda ega olegi enam pöördumatu.»