Tehnoloogiahiiglane Apple on veel sel aastal välja tulemas uue uudiste lugemise rakendusega News, mis võib edu korral massidesse viia täiesti uue uudiste tarbimise viisi ja on seetõttu ärevile ajanud mitmedki uudistetootmise hiiud.
Apple pöörab uudistetarbimise pea peale
Pealtnäha pole tegemist sugugi revolutsioonilise teenusega: pea kõigi mobiiliplatvormide jaoks pakutakse juba täna rakendusi, mis koguvad näiteks RSS-i teel eri väljaannete uudised kokku ja pakuvad neid teemade kaupa või ajalises järjekorras lugejatele. Apple'i teenus erineb aga senitehtust märgatavalt, kuna liigub selgelt suunas, kus meediatööstus asub kaotama kontrolli oma sisu levitamise ja pakkumise viisi üle.
Seni on pea kõik uudistetootjad harjunud praktikaga, kus näiteks sotsiaalmeedias või uudisterakendusest pakutakse nende toodangust heal juhul pealkiri, avalause ja pildike ning edasi suunatakse kasutaja lingi vahendusel algallika enda keskkonda, kus uudis on täismahus paketeeritud täpselt talle sobival viisil ja varustatud ainult talle tulu toovate reklaambänneritega.
Ka Eestis on Ajalehtede liitu kuuluvad meediaväljaanded kokku leppinud ka refereerimise heas tavas, mis määrab ära vastastikku ülevõetavate tekstide hulga ja viidete esitamise viisi.
Apple soovib nüüd aga senised reeglid pea peale keerata: loodavas uudisterakenduses pakutakse sisu ainult ja ainult täismahus, lisaks töötleb Apple ümber nii fondi kui muu endale sobivasse formaati ning seega võetakse sisu omanikelt pea igasugune võimaluse määrata, kuidas, millal, millistes rubriikides ja mis mahus nende sisu pakutakse, kirjutab Business Insider.
Näiteks: kui avada New York Times'i, CNN või Postimehe artikkel Apple News'is, avaneb see seal täismahus, selle asemel, et kasutaja suunatakse nende kodulehele või rakendusse.
Apple on asunud juba ka meediatööstustele oma sisu levitamise teenust nii otsekirjade kui spetsiaalse veebilehe vahendusel pakkuma.
Täpselt sama on toimumas ka telemeedia maastikul, kus ka Eestis tegutsevad telekomid - näiteks Starman, STV ja Elion - on asunud looma rakendusi ja teenuseid, kus kasutaja saab ise määrata, millises järjekorras ja millal ta telesaateid vaatab. Teleprogrammidel endal on neis kadunud kontroll saadete pakkumise järjekorra ja aja üle ning saatekava koostamise kunst on hääbuv nähtus.
Samas selgus hiljuti uuringufirma Nielsen korraldatud ulatuslikust ülemaailmsest digitaalmaastiku uuringust, et valdav osa meediatarbijaist peab kasutatava ekraani suurust väga oluliseks, eelistab vaadata saateid kavas toodud aegadel, kuid peab oluliseks vabadust osas vaadata asju ajast ja kohast sõltumata.
Nieman Journalism Lab'i direktor Joshua Benton ütles samuti Business Insiderile, et «on tekkimas kontrolli kadumise võimaluse tunne».
Tema sõnul kontrollisid ajalehe omanikud enne veebi täielikult väljaannete reklaamimüüki, levi ja kujundust. – kogu protsessi algusest lõpuni. Kuid nüüdseks on see ajalugu ja Appl’i suguseid teenusepakkujad on uudisteorganisatsioonid ja väljaanded murelikuks muutnud.
Online’is on protsess üle antud inimestele ning Apple, Facebook ja Google on oma mõjult nii võimsad, et meediatööstusel võib olla keeruline nendele vastu seista.
«Kipun arvama, et erinevad platvormid on kulutanud palju aega võimu saavutamiseks ja 2015 on aasta, mil nad seda kasutama asuvad,» ütles Benton. «Ning sisutootjad arvavad tihti, et nemad on nüüdsete valikute ohvrid.»
Aplle on oma uue teenusega läinud ka nii kaugele, et pakub sisu tootjatele reklaamimüügi võimalusi, millest on raske keelduda: kui väljaanne on nõustunud oma isu täismahus Apple News keskkonnas pakkuma ning ise selle sisu juurde reklaami müüb, siis saab ta kogu teenitud raha endale jätta.
Kui aga Apple’i enda reklaamiplatvorm iAd müüb sisu juurde reklaami, saab selle tootja endale 70% tulust.