Kuidas käis salapiirituse vedu?
7. oktoober 2010, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna oktoober on viinakuu ja randlased on omal ajal üsna kõvad salapiirituse vedajad olnud, siis otsustas Viimsis asuv rannarahva muuseum inimestele piirituseveost näituse üles panna.
Viimsi rannarahva muuseumi arendusjuhi Alar Miku sõnul oli just sügis oma pimedate ilmadega selleks salajaseks tegevuseks kõike sobivam aeg.
Kõik on kuulnud, et salapiiritust veeti ja et selleks olid kanistrid, millest moodustati paadi taga veetavaid torpeedosid. Ka keha külge sai erinevaid plaskusid kinnitada. Näiteks on näitusel väljas üks piiritusenõu, mis oli tõenäoliselt paadist lahti pääsenud ja ära ujunud või tabamise hirmus üle parda visatud.
Huvitav eksponaat on piirituseplekk ehk -kanister, mis toodi Prangli saarele 1941. aasta augustis seal lähedal pommitatud ja karile sõitnud laevalt Eestirand. Enne 1940. aastat kasutati seda laeva aktiivselt salapiirituse veoks Saksamaalt Soome lahte.
Taoliste kanistritega, mis olid kinni tinutatud, veeti piiritust nii Soome kui Rootsi. Kanistrid ühendati omavahel piirituse torpeedoks, mis võis koosneda isegi kuni sajast kanistrist.
Erineva kujuga plaskusid kasutati piirituse transportimiseks keha küljes. Need kinnitati kas reite külge, kaela, kaenla alla või vöö vahele. Valmistatud on need aastatel 1920-1930.
Mikk rääkis, et ka tema vanavanaisa tegeles mõnda aega salapiirituse veoga, kuid tegi seda olude sunnil. Eesti Vabariigi tekkimisel kukkus Vene kalaturg ära ja paljud kalurid läksid leiva perele lauale saamiseks selle riski peale, räägib ta.
Karistused sellise tegevuse eest olid üsna karmid. Rahatrahv võis ulatuda miljonitesse. Ühel juhul tuli maksta neli miljonit marka ja piiritusevedaja maksis selle ka vastu vaidlemata ära, mis näitab, et teenistus võis üsna hea olla.
Tuntud piiritusekunn, keda võib ka tolle aja üheks organiseeritud kuritegevuse juhiks pidada, oli Eduard Krönström.
Enamasti karistati piiritusevedajaid rannapiirkonnast välja saatmisega. Nad ei tohtinud enam näiteks Tallinnas ja Viimsis elada.