/nginx/o/2015/06/22/4207255t1h2ba3.jpg)
Soomlased hüüdsid eelmisel aastal Eesti peaministri Taavi Rõivasega LNG terminali ja Balticconnectori rajamises kokku leppides „hurraa“, kuid tegelikult mõtlesid midagi muud, leiab sõltumatu energeetikaasjatundja Andres Mäe.
Mäe: Soome pole Balticconnectorist huvitatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andres Mäe:
Soome gaasifirma Gasumi ja Eesti võrguettevõtte Eleringi eriarvamused Balticconnectori ehitamise suhtes jätavad üpris segase mulje. Tundub, et Soome pool ei ole tegelikult huvitatud kahte riiki ühendava gaasitoru võimalikult kiirest ehitamisest ning eelmisel aastal Alexander Stubbi ja Taavi Rõivase kohtumisel kõlanud Soome poolne „hurraa“ toru ehitamisele oli eksitav.
Kokkulepe nägi ette, et meie saame Balticconnectoriga seotud gaasi transiiditulud ja Soome saab suure LNG terminali. Kuid pärast Leedu LNG terminali rajamist näib sellise kombinatsiooni majanduslik põhjendatus olevat ammendunud, mida ilmselt mõistetakse ka Euroopa Komisjonis.
Alexela ja Gasumi poolt kavandatavad LNG terminalid on nüüd mõttekad üksnes transpordikütuse tarnimiseks, mis aga on kommertsalustel ennast ise ära tasuvad ettevõtmised ega vaja lisatoetust Euroopa Komisjonilt.
Eleringi juht Taavi Veskimägi loodab ilmselt, et Soome siiski vajab ligipääsu Läti maa-alustele gaasihoidlatele. Need hoidlad eraldatakse 2017. aasta kevadel maagaasi tarnijast, st Gazpromist, mis garantreerib hoidlate sõltumatu kasutuse.
Kuigi maagaasi tarbimine Soomes väheneb võiks Balticconnector olla kasulik Leedu LNG terminalile, et müüa taasgaasistatud metaani Soome. Praegu müüakse Leedu gaasi Eestisse tuletistehingutega nende gaasikoguste arvelt, mida Leedu firmad hoiavad Läti gaasihoidlas. Samuti võiks Balticconnector võimaldada gaasi tuletistehinguid Soomega ning hiljem tõenäoliselt ka reaalsete gaasikoguste liigutamist.