Peenrad mattuvad pruunidesse ja beežidesse toonidesse – soojad sügisilmad kutsuvad õue askeldama ja talveks valmistuma.
Sügisesed aiatööd panevad tegutsema terve pere
Kõrgekasvulised püsikud ja kõrrelised loovad istutusalades kauneid kujundeid – nende mahalõikamisega pole vaja kiirustada. Pealegi on närtsinud taimeosad heaks looduslikuks kattematerjaliks.
Nii mõnedki taimed – näiteks härjasilmad, sügisheleeniumid, kukeharjad ja neiusilmad – näitavad aga veel sügiselgi kaunist õieilu.
Nüüd peaks istutama ka kevadel õitsevaid sibullilli. Kas kujutad juba ette kevadel tärkavaid nartsisse ja krookuseid? Raudne reegel ütleb, et istutusauk peab olema kolm korda nii sügav, kui on sibula kõrgus. Lillesibulaid saab istutada öökülmadeni, kasutada saab spetsiaalset lillesibulate istutajat või väikest istutuslabidat.
Hävita kahjurid
Sügisel võiks maapind labidalehe sügavuselt puude ja põõsaste ümbert läbi kaevata, samuti tasub seda teha tarbeaias. See töö on spordi eest ning pealegi aitab hävitada mullas peidupaiga leidnud kahjureid.
Kaevamine mõjub hästi ka mulla struktuurile. Mulla pealmise kihi võib segamini ajada riisutud lehtedega – oma aiast kokku korjatud orgaaniline väetis on mullale tõhus turgutus. Nii kobestad pinnast ja lisad huumust.
Puulehed, väiksemad oksad ja murujäätmed saab ladustada kompostihunnikusse. Miks mitte ehitada aeda just nüüd uus kompostikast. Ettevaatlik tuleb olla haigustesse nakatunud puulehtede ja -viljadega – need peaks nakkuse vältimiseks põletama. Kompostida ei ole neid soovitav, kuna haigustekitajad jäävad kompostis ellu.
Marjapõõsaid võib harvendada kuni lume tulekuni. Viljapuude lõikamiseks ei ole sobiv aeg, küll saab aga nende tüvesid puhastada nüüd samblast, mille vahele võivad muidu peitu pugeda kahjurid.
Muru saab niita nii kaua kui võimalik ning see peaks talvituma jäädes olema 4-6 cm kõrgune.
Niide tuleb murult eemaldada. Neid tegureid arvesse võttes ei tüki talvel nii kergelt muru kallale ka seenhaigused.
Sügisesed roosiõied
Rooside ilu saab nautida veel ka praegu. Kui maapind on juba kergelt külmunud, tuleb pookekoht rooside ümber katta maapinnast umbes 20 cm kõrguse sobiliku substraadiga, näiteks mullakuhila või liivakihiga.
Muldamine on üks mugavamaid viise. Valik sõltub ka sellest, kui palju on soovi kulutada kevadel selle korrastamiseks aega. Aiamulla ja ka turba saab kevadel tõmmata laiali põõsaste vahele, liiv tuleb jällegi eemaldada. Mullatud peenraroosidel peaks lõikama novembris võrsed kolmandiku võrra lühemaks.
Krõbeda külma saabudes algab talvekatte paigaldamise aeg. Heaks kattematerjaliks on kuuseoksad, mis koguvad ja hoiavad kinni lund ning mille all liigub õhk vabalt.
Kibuvitsaliikide sorte ja põõsasroose ei ole vaja kinni katta, nemad peaksid ise muutuvate ilmastikuoludega toime tulema. Ronirooside juurekaelad tuleks samuti mullata, seejärel vabastada võrsed võredelt ja painutada maapinnale.
Kui kasvuhoonest on saak korjatud, tuleks see puhastada. Välja tuleb viia taimejäänused ning suuremad juured.
Valgusemäng
Sügisesse aeda toob soojust ka valgusemäng. Üldvalgustuse andmiseks tuleks aeda projekteerida kõrgemad valgustid (näiteks pollarvalgustid). Prožektorvalgusteid saab kasutada taimede, dekoratiivkivide ja teiste aiadetailide valgustamiseks (on ka selliseid valgusteid, mille valgusvihu suunda saab muuta).
Altvalgustid on toredad, kuna nende abil saab valgustada puude tüve ja võra. Leedvalgustid üldvalgust ei anna, nende abil saab markeerida mingit konkreetset kohta.
Sügisene aed on võrratu, siin-seal avanevad vaated justkui pildigaleriis. Samuti saab nüüd aeda tuua rõõmu sügisel õitsevate taimede näol, närtsinud suvelilled saab asendada krüsanteemide, dekoratiivkapsa, eerikate või kanarbikega.