/nginx/o/2013/03/20/1649318t1h1201.jpg)
Halva stsenaariumi korral võib Kreeka maksejõuetus Eestit mõjutada mitmel moel. Valitsus on laenanud Kreekale raha läbi EFSFi. Samuti võivad kahjud tekkida läbi keskpanga, sest Euroopa Keskpanga programmi raames on ostetud Kreeka valitsuse võlakirju.
«Aktuaalne kaamera» küsis rahandusminister Sven Sesteri käest, kas ja millal võib juhtuda, et Eesti antud garantiid ESMile ja EFSFile pööratakse täitmisele, vahendas ERR Uudised.
«See tõenäosus, et garantiid realiseeruvad, on olnud alati ja Eesti on EFSF-is osalemas 0,27-protsendiga 100-protsendist ja esimesed maksed siis EFSFi kontekstis peaksid tulema aastal 2022,» vastas Sester.
Seega, aega on siiski üksjagu, Eesti Panga bilansis Kreeka võlakirju ei ole, küll aga on euroala keskpangad ostnud neid ühise programmi raames.
«Ja kui seal peaksid tekkima mingisugused kahjumid, siis loomulikult Eesti Pangal on ka oma osa nende kahjude kandmisel,» ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik.