Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Maakohtades vurab ringi juuksuribuss

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Juuksuriteenused pole saadaval enam ainult salongides.
Juuksuriteenused pole saadaval enam ainult salongides. Foto: Margus Ansu / Postimees

Juuksur Anu Arro osutab väiksemate kohtade elanikele juuksuriteenust ratastel töökojas, millega pole talle teadaolevalt varem keegi Harjus tegelenud.

Tänaseks on buss teenindanud harjulasi ning naabreid Lääne- ja Raplamaalt. Anu Arro on vägagi oodatud paikadesse, kus juuksureid pole või on väga vähe. Seni on ta juuksuribussiga ringi sõitnud Kurtnal, Tõdval, Tagadil ja Padisel ja veel mõnes väiksemas kohas tellimustööde eesmärgil.

«Raplamaal olen olnud Varbolas ja seal on alati rahvast,» loetleb juuksur. Kahjuks on paar kohta sellised, kus rahvas pole bussi omaks võtnud. «Vist on mingisugune umbusk ja lihtsalt ei tuldud.»

Arro sõnul on karjäär läinud tõusujoones. On püsikohad ja –kunded, keda tuleb juurdegi. Padise rahvas vajas alguses veidi harjutamist, aga ratastel töökoda on nüüd omaks võetud ning buss peatub seal vähemalt kahel korral kuus.

«Rohkem ei ole nõudlust. Tihedamad ajad on enne kooli ja enne jõule,» ütleb Anu Arro. Parajasti istub Padisel juuksuritoolis Anne, kellel värvitakse juukseid. Värvimisega läheb tavaliselt  palju vett. Bussi paak mahutab 150 liitrit. Kui päevas on 4-5 värvimist, kipub õhtupoole vett juba nappima.

«Katsu sa leida hea juuksur. See on ju terve teadus. Kui hakkad ühe juuksuri juures käima, siis jääb ta lapsepuhkusele,” ütleb klient Anne.  Juuksuribussist kuulis ta sõbrannalt. «Esimesel korral lõikas Anu väga hästi. Ta on hea suhtleja, küsib ja soovitab, et kuidas ja mismoodi.»

Anu Arro lausub tagasihoidlikult: «Eks minul on ka omad tujud. Tegelikult ei liigu käed kuigi hästi, kui inimene on toolis pinges ega tea, mida ta täpselt tahab.»

«Siin on lihtsam käia. Keilas on ikka linnavärk, kus tuleb aeg varakult kinni panna,» ütleb järgmisena juuksuritooli istuv Üllar. Peale teda ootab Anut ees veel vähemalt kaks klienti ning umbes kella kaheksani kestev tööpäev.

Anu käib bussi peatuskohtades reklaame üles kleepimas, millal ta teenust pakkuma tuleb ning teavet annab ka koduleht. «Saab eelregisteerida ja helistada. Lisapäeva teen nendele, kes põhipäeva ei mahu,» räägib ta.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda Harju elust.

Tagasi üles