Euroopa Liidu riigid hakkavad kauplema taastuvenergia statistikaga
17. juuni 2015, 10:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevikus võivad Euroopa Liidu riigid hakata sarnaselt CO2 saastekvootidega kauplema ka taastuvenergia statistikaga. Võib juhtuda, et just Läänemere kallastel asuvad riigid hakkavad süsteemi katsetama enne, kui see muutub üle-Euroopaliseks, kirjutab Eurokratt.
«Enne, kui taastuvenergia statistikaga kauplemine läheb käima kogu ELs, on seda mõistlik proovida regionaalsel tasandil,» sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppiman, kes koos teiste Läänemere ääres asuvate riikide esindajatega kirjutas eelmisel nädalal alla vastastikuse mõistmise memorandumile.
Memorandumiga näitavad riigid tahet teha koostööd selle nimel, et Läänemere piirkonna riikide energiasüsteemid ei oleks muust Euroopast eraldatud, vaid et nad oleksid täielikult integreeritud ELi energiaturgudesse. Memorandum loetleb mitmeid erinevaid koostöövaldkondi, mis puudutavad nii gaasi- kui ka elektriturgu ning erilist tähelepanu pööratakse energiatõhususele ja taastuvenergiale.
Muu hulgas võib koostöö viia ka selleni, et riigid hakkavad kauplema taastuvenergia statistikaga.
See tähendab, et kui Eesti on oma taastuvenergia eesmärgid saavutanud ning rohelist energiat toodetakse rohkem, kui EL meilt ootab, saaksime oma ülejäägi maha müüa mõnele teisele ELi riigile. Eesti on praegu taastuvenergia eesmärkide osas graafikus ja juba paar aastat tagasi said täidetud eesmärgid, mis EL oli meile 2020. aastaks pannud. Vajakajäämisi on veel transpordisektoris, kuid üldjoontes on taastuvenergia tootmisega Eestis lood hästi.
See tähendab, et potentsiaalselt saaksime me juba praegu osa oma taastuvenergia statistikast maha müüa ning kui näiteks Lätis oleks taastuvenergia tootmine kallim kui Eestist eesmärgi täitmiseks statistika ostmine, siis võiksid lätlased olla huvitatud kauba tegemisest.
«Küsimus on selles, kas me näeme end toredate rahvusriikidena, kes üritavad täita ainult oma eesmärke või ühtse liiduna, kes üritab täita ühtseid eesmärke,» sõnas Leppiman. «Mõistlik on toota taastuvenergiat seal, kus on kõige odavam. Ilmselt ei ole mõistlik panna näiteks päikesepaneele Soome ja samal ajal püstitada tuulikuid Tšehhi. ELi eesmärk on toota rohelist energiat, aga samas tuleb ka vaadata, et see ei oleks üksnes liikmesriigi põhiselt lähenedes tarbijatele liiga kallis.»
Nõnda ongi mõistlikum vaadata ELi tervikuna, seda ka taastuvenergia tootmise ja tarbimise perspektiivis.
Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskavaga seotud vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutasid alla Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Rootsi ja Norra. Taani kirjutab memorandumile alla hiljem. Riigid püüavad kaotada Läänemere piirkonna energiasüsteemi eraldatust ja integreerida süsteem ELi energiaturgudega.
Koostööd on tehtud juba 2008. aastast, mil Euroopa Komisjon ja kaheksa liikmesriiki (Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola ja Rootsi) moodustasid Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava töörühma. Rühmaga liitus vaatlejana ka Norra. Eelmisel sügisel käivitas Komisjon Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava algatuse reformi, et tugevdada veelgi energiakoostööd Läänemere piirkonnas.
«Need kokkulepped on esimeseks oluliseks verstapostiks, mis toetavad poliitiliselt tugevamat energiakoostööd Euroopas,» sõnas kliimameetmete ja energiapoliitika volinik Miguel Arias Cañete vahetult pärast memorandumi allakirjutamist. «Tänasest teevad liikmesriigid ühiseid jõupingutusi ning koostööd odavamate ja tõhusamate lahenduste leidmiseks. Kui on tahe, siis on ka tulemused. Täna näitasid liikmesriigid oma tahet.»
«Tugevam regionaalne koostöö on jätkusuutliku energialiidu alustala,» ütles Läti majandusministeeriumi riigisekretar Jurijs Spiridonovs nädal enne memorandumi allkirjastamist Jurmalas, kus toimus riikide esindajate kõrgetasemeline kohtumine.