/nginx/o/2015/06/16/4191881t1h1b00.jpg)
Belgias tuli käibele 2½ väärtusega euromünt, millega tähistatakse Waterloo lahingu 200 aastapäeva ja mis prantslased välja vihastas.
Belgias saab maksta kummalise euromündiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algselt plaanis Belgia Waterloo aastapäeva tähistamiseks vermida kaheeurose mündi, kuid oli sunnitud sellest loobuma Prantsusmaa vastuseisu tõttu, kirjutab France24. Prantsusmaa põhjendas vastuseisu sellega, et münt vermitakse tähistamaks Prantsuse keisri Napoelon Bonaparte lõplikku lüüasaamist Briti ja Preisi vägede poolt ja see tekitab pingeid ajal, kui Euroopa ühtsus on ohus.
Belgia oli sunnitud juba valmis tehtud 180 000 münti üles sulatama, sest kõik eurotsooni riigid peavad regulaarsetes vääringutes olevad rahakavandid heaks kiitma.
Belglased aga kasutasid ära võimaluse, mis lubab ilma teiste euroala riikide heakskiiduta vermida ebaregulaarses vääringus münte ja nii tehti 70 000 münti, mille nimiväärtus on 2½ eurot.
Münte saab maksmiseks kasutada Belgias, kuid arvatakse, et enamuse neist ostavad üles kogujad. Münte müüakse kuus eurot maksva pakina ning sellel on kujutatud Waterloo lahingu paigal asuvat lõvi kuju. Samuti vermiti lahingu aastapäeva tähistamiseks kümneeurose nimiväärtusega hõbemünte, mille müügihind on 40 eurot.
Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed. See jäi Napoleoni viimaseks lahinguks. Briti vägesid juhtis Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog ning nendega liidus olevaid Preisi vägesid feldmarssal Gebhard Leberecht von Blücher.
Lahingukoht asub tänapäeva Belgias, kahe kilomeetri kaugusel Waterloo linnast ja 15 km kaugusel Brüsselist ning see toimus väikesel, umbes 10 km pikkusel alal Brüsselisse suunduval maanteel.