Paar asja, mida tasub Facebooki lugejamängude kohta teada

Näide elust enesest: «naistepäeva õnneloosi» on kommenteerinud ja jaganud tuhanded, ainus säilinud jälg sellest on aga otsimootori arhiiv – sealtsamast leiab ka tänaseks kustutatud küsimused ilmselt pettunud osalejatelt. Foto: Tarbijakaitseamet / kuvatõmmis

Nii mõnegi Facebookis palju jagamisi ja laike saanud lugejamängu raames jäetakse auhind välja loosimata, tarbijakaitseameti sõnul on aga selline käitumine lubamatu ja tarbijat eksitav.

Tarbijakaitseameti kommunikatsioonieksperdi Pille Kalda sõnul võib ahvatlev auhind tõsta mõne lehe jagamiste arvu Facebookis lausa tuhandetesse. Näiliselt on kõik nagu hästi – ettevõte saab niimoodi endale reklaami ning kasutajatel ei võta paari kliki tegemine ka tükki küljest ära.

«Paraku ei saa seda väita kõikide mängude puhul, sest alati ei jõua lubatud loosiauhind heauskse jagajani – auhind jääbki kas välja loosimata või «loositakse» see väljamõeldud tegelasele, keda Facebookis ei eksisteerigi,» sõnab Kalda. Keerulisemate skeemide puhul on «võitjaks» mõni loosimängu algataja sõber või üldse keegi kolmas, kes mängust tegelikult osa ei võtnud ning seega ka auhinda nõuda ei oska.  

«Facebookis sellistest mängudest osa võttes tuleb tarbijal mõista, et ollakse vabatahtlikult nõus ettevõtteid oma sõpruskonnale reklaamima ning selle eest lubatud auhinna saamise võimalus sõltub nii loosiõnnest kui ka sellest, kui ausa korraldajaga on tegemist,» märgib tarbijakaitseameti ekspert. Sellistel mängudel puuduvad ühtsed reeglid, loosimisi korraldatakse oma sisemisest aususest lähtudes.

Ka tarbijakaitseametisse jõuab pöördumisi, kus tarbija vajab kas nõu Facebooki loosimiste kohta või pöördub otseselt pettuse kahtlusega ameti poole. Eelmisel aastal laekus tarbijakaitsele paar tosinat kaebust eksitavate tarbijamängude kohta, neist vähemalt iga neljas puudutas Facebookis toimunud mänge.

Kalda sõnul on sellised pöördumised jätkunud ka tänavu. «Peamiselt kurdetakse, et auhind jäetakse loosimata, lükatakse loosimist korduvalt edasi või kustutakse kampaaniainfo sootuks,» märgib ta. Samuti on ette tulnud juhuseid, kus kaebuse sisu on põhjustatud pildi ja reaalsuse lahkhelist – pildi järgi arvati, et tegemist on suure muusikakeskusega, kuid välja loositi hoopis suur seinafoto muusikakeskusest.

Veel on olnud rahulolematust eksliku info suhtes – näiteks kui ettevõtjal on korraga käimas mitu loosimist ning inimest teavitati tahvelarvuti võidust, ent hiljem vabandati ta ees, sest tegemist oli teise loosiga ja tema võitis hoopis kõrvaklapid.

Kalda kinnitusel reageerib tarbijakaitseamet igale laekunud kaebusele, kontrollib asjaolusid ning väljastab põhjendatuse korral vähemalt märgukirja, vajadusel ka ettekirjutuse või alustab väärteomenetluse.

Kuna auhinna lubamine ilma kirjeldatud auhindu või mõistlikke samaväärseid auhindu välja andmata on tarbijakaitseseaduse kohaselt keelatud, on tarbijakaitseametil võimalik nõuda eksitava kauplemisvõtte kasutamise lõpetamist või sellise tegevuse eest määrata rahatrahv. «Lubatud auhinna väljastamist siiski otseselt nõuda ei saa,» nendib Kalda.

Tema sõnul selgub sageli, et ettevõtjad teevad vigu teadmatusest või tähelepanematusest. «Seetõttu on tarbijakaitseamet koostanud juhise meelelahutuslike tarbijamängude ja alla 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubanduslike loteriide korraldamiseks,» sõnab tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert.