/nginx/o/2015/06/16/4191239t1h93b6.jpg)
Üle kahe aasta peetav maailma suurim omataoline sündmus Pariisi lennušõu on toonud kaasa oodatud gigantide heitluse uute lennukitellimuste nimel, meie idanaabrid on loomulikult väljas uusima kosmosevallutustehnoloogiaga ning uue trendina on kohal ka lennumasinad, mis on suures osas pärit 3D-printerist.
Maailma uudisteagentuurid teatasid juba eile, et Airbus ja Boeing on saanud juba sündmuse esimese päevaga 200 uut lennukitellimust summas 42 miljardit dollarit ning et oma noosist pole ilma ka väiksemad tegijad nagu ATR, Bombardier, Comac ja Embraer.
Video - Airbus A380 ja A350 XWB Pariisi lennušõul:
Airbus lubas esmalt ökonoomsuse suunas uuendada oma tuntud neljamootorilist lennumasinat A380 uue mudeli A380neo vastu, millel tootja teatel peal uued mootorid ja mille pikem kere võimaldab pardale võtta rohkem reisijaid. Airbusi selle mudeli suurim kasutaja Emirates Airline lubas uuenduse järel neid kogu mitusada kokku osta. Lubadus tulenes sellest, et paljud ostjad on pööranud oma pilgud pigem uute kahemootoriliste poole: Boeing peaks aastakümne lõpus välja tulema 400-kohalise mudeliga 777x ja Airbus 2017. aastal 366 istekohaga lennukiga A350-1000.
/nginx/o/2015/06/16/4191319t1h37dd.jpg)
Mõned näited eilsetest ostudest näitavad, et need kippusid tulema Lähis-Idast ja Aasiast:
* Qatar Airways broneeris 10 Boeing 777X-8 ülikauglennukit.
* Riigiettevõte Garuda Indonesia nõustus ostma 30 kütusesäästlikku Boeing 787-9 Dreamilinerit ja 30 lühimaalennukit 737 Max ning broneeris 30 Airbus A350.
* Saudi Araabian Airlines sai esimeseks 20 Airbus A330-300 uuenenud mudeli ostjaks, see lühemateks lendudeks mõeldud lennuk suudab peale võtta 400 inimest.
3D-prinditud lennukid
Lennušõul tutvustati eile ka värskelt liinile pääsenud lennukit Airbus A350 XWB, millel on enam 3D-prinditud detaile kui ühelgi teisel - ligi 1000.
/nginx/o/2015/06/16/4191327t1h0695.jpg)
BBC teatel on 3D saamas lennukitööstuses levinud tehnoloogiaks. Põhjuseid on selleks mitu: osad valmivad kiiremini ja on kergemad, toodavad vähem jäätmeid ja võimaldab tootmist rohkem kodumaale tuua. Kokkuvõttes muutuvad ka lennukid ise kergemaks.
Tõsi, Aibusil on 3D-prinditud peamiselt pisidetailid. Airbusi innovatsioonijuhi Ian Riski sõnul on 3D-tehnoloogia roll siiski väga suur. «Need komponendid moodustavad toomisprotsessist tohutu osa,» tõdes ta ja lisas, et just nende detailide valmistamine on peamiseks protsessi venimise põhjuseks.
3D-tehnoloogia suurimad toetajad räägivad ka visioonist, mille kohaselt loovad lennuettevõtted maailma võtmesihtriikidesse tulevikus tootmispunktid. Tulemuseks on see, et kui on juba ette teada, et mõni lennuk vajab teatud detaili väljavahetamist, siis asutakse seda sihtkohas looma juba enne, kui lennuk maanduda on jõudnud.
Venemaa uued kosmoselaevad
Venemaa kosmoseagentuur ROSKOSMOS bronnerirs endale lennušõul 400-ruutmeerise ala, et tutvustada kõike uut, mida kosmose uurimisel lähiaastatel kasutusele plaanitakse võtta.
Näiteks toodi kohale kosmoseaparaat Luna-25, mis peaks projekti kohaselt asuma 2019. aastal esimese seadmena Kuu poolusel - mitte ekvaatoril, nagu senised masinad, teatab kosmoseagentuur.
/nginx/o/2015/06/16/4191297t1hcafa.jpg)
Šõul on vaatamiseks väljas samuti teleskoop Spektr-RG, mis asub 2017. aasta märtsis uurima maast 1,5 miljoni kilomeetri kaugusel asuvat Lagrange’i punkti.
Lisaks tõi ROSKOSMOS Pariisi transpordilaeva PTK NP, mis on nii värske leiutis, et peaks startima alles 2021. aastal Vostotšnõi kosmodroomilt.
Airbus loob suurima satelliitide võrgustiku
Pariisis sai ürituse esimesel päeval teatavaks ka Airbusi leping kontserniga OneWeb, kellele asub looma 900 satelliiti, et teiste seas asuda pakkuma kogu maailma katvat internetivõrku kosmosest. Loodavatest satelliitidest 600 lennutatakse taevasse, õlejäänud jäävad tagavaraks, teatas BBC.
Iga satelliit kaalub ligi 150 kg ning peaks maksma ligi pool miljonit dollarit. Airbus loob esimesed seadmed oma Toulouse’i tehases ja edasi kolib tootmise USA-sse.