Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Imikutoitude koostis teeb noore ema murelikuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Hanneli Rudi
Copy
salvesti imikutoitude märgistamine teeb noore ema murelikuks.
salvesti imikutoitude märgistamine teeb noore ema murelikuks. Foto: Sille Annuk / Postimees

Noor ema muretseb imikutoitude koostise pärast, kuna nende koostis jääb arusaamatuks.

«Vaatasin poes müüdavaid beebidele mõeldud tuubitoitude koostiseid ja märkasin, et näiteks Salvesti Põnn sarja toodetel on koostises küll märgitud vesi, kuid pole seda  protsenti ära toodud,» kirjutas noor ema Tiina. Ta tõi näiteks neljaviljapudru banaani ja mustikaga, mis koosneb veest, banaanipüreest (30%), mustikapüreest (8%), neljaviljahelvestest (7%), rapsiõlist.

«Kokku sain ma 45%, kas siis vett on selles tuubis 55% ja miks pole seda protsenti märgitud. Saan aru, et see on eksitav, kuna tootes on üle poole vett!» imestas ta. Samuti teeb teda murelikuks märge «Toodetud Eestis ». «Kõik tooraine tuleb ju tegelikult välismaalt, ainult pakendatud Eestis. Kas see pole ka eksitav?» küsib ta.

Salvesti turundusjuhi  Aulike Miljandi sõnul vastavad kõikide nende toodete pakendite märgistus euroliidu määruse 1169/2011 nõuetele, mis käsitleb toidualase teabe esitamist tarbijatele. «Me jälgime ja juhindume kehtivast seadusandlusest,» kinnitas ta.  Kõnealune toode - Salvest Põnn ökoloogiline neljaviljapuder banaani ja mustikaga on märgistatud eelnevaid nõudeid ja seadusandlust arvesse võttes.

Küsimusele, miks puudub pakendil märge vee kogus ekohta, vastas turundusjuht, et koostisosade kogust tuleb märkida, kui  koostisosa esineb toidu nimetuses või kui tarbija seda tavaliselt selle nimetusega seostab; see  tuuakse märgistusel esile sõnas, pildis või graafiliselt. Või  on olulise tähtsusega toidu iseloomustamisel ning eristamisel toodetest, millega seda võib nimetuse või välimuse tõttu segamini ajada.

«Vastavalt eelpool toodule ei pea vee kogust pakendile märkima,» ütles Miljand.

Turundusjuhi sõnul jälgitakse tooraine valimisel selle päritolumaad. «Meie eelistame Eesti päritoluga toorainet, kuid kahjuks ei saa me kõike tooraineid Eestist tarnida, näiteks banaanipüree, sest banaanid Eesti tingimustes ei kasva,» rääkis ta. Miljandi sõnul ei pea nad pakendile märkima tooraine päritoluriiki. «Meie kaubamärk on garantii, et kasutatav tooraine on kõrge kvaliteediga ja kontrolli all ning valmistoode on valmistatud Eestis,» kinnitas ta. Turundusjuht lisas, et selles osas kontrollivad neid kontrollivad veterinaar- ja toiduamet, samuti juhindutakse ISO 9001:2008 ning ISO 22000:2005 juhistest.

Miljandi sõnul peavad pakendil olema märgitud toidu nimetus; koostisosade loetelu, info allergeenide kohta kui valmistootes esineb; koostisosade kogus kui on artikliga 22 nõutud; netokogus; tarvitamise tähtpäev; eritingimused säilitamise/kasutamise kohta; toidukäitleja andmed; päritoluriik,  vajadusel tarvitamisjuhis; toitumisalane teave.

«Pakendil võib olla ka lisateave, kuid see peab olema kehtiva seadusandlusega kooskõlas,» lisas ta.

Tagasi üles