Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti kindlustusseltsid: ei kõla usutavalt, et kahe päeva jooksul ei saadud kindlustusega ühendust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Mägironija varustus
Mägironija varustus Foto: SCANPIX

Eesti kindlustusseltside jaoks ei kõla usutavalt, et Peruus kaduma läinud eesti mägironijate kindlustusseltsidega ei oldud kuni eilseni kahe päeva jooksul ühendust saadud –  ülemaailmne hädaabi teenus on ka tavalise reisikindlustuse lahutamatu osa.

Eile õhtul ütles Peruu mägedes lumelaviini järel teadmata kadunuks jäänud eestlaste päästeoperatsiooni juht Postimehele, et mägironijaid pole juba kaks päeva otsitud, sest nende kindlustusseltsidega ei ole ühendust saadud ning päästeoperatsiooniks vajaminev raha on otsas.

If Kindlustuse kommunikatsioonijuhi Rain Porsi sõnul on see ka nende jaoks ennekuulmatu, et sellises olukorras ei ole võimalik kindlustusseltsiga ühendust saada. Samas möönis ta, et väga keeruline on olukorda täpsemalt kommenteerida, kui selle täpsed põhjused ei ole teada.

Ka Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul ei kõla väide, nagu kahe päeva jooksul ei oleks Peruu mägedes lumelaviini tõttu kadunuks jäänud eesti mägironijate kindlustusseltsidega ühendust saadud, usutavalt. «Näiteks standardse, tavapärase reisikindlustuse lahutamatu osa on ülemaailmne hädaabi teenus,» märkis Piirsalu.

Kui rääkida tavapärasest reisikindlustusest, siis suurimad rahalised riskid reisil olles on enamasti siiski seotud inimese raviga ja koju toimetamisega. «Tavalise reisikindlustuse kindlustuskaitse võib, aga ei pruugi, hõlmata kannatanu õnnetuse järgseks otsinguks tehtud mõistlikke kulusid,» ütles kindlustusseltside liidu juhatuse liige. Seda, kas ja millises ulatuses otsingu kulud kaetakse, tuleks tema sõnul aga otse kindlustusandja käest üle küsida.

«Oluline on lisada aga seda, et tavapärase reisikindlustuse puhul ei ole see otsingukulude katmise küsimus tegelikult üldse aktuaalne,» tõi ta muuhulgas välja. Kuigi igal aastal hüvitavad Eesti kindlustusandjad mitu tuhat reisikindlustuse kahjunõuet, ei meenu talle ühtki sellist juhtumit, kus kannatanu või tema esindaja oleks kindlustusele esitanud otsingutega seotud rahalise nõude.

Samuti toob ta välja, et kui sarnast laadi õnnetus juhtuks Eestis, siis suurema osa otsinguga seotud kuludest katab riik – Eestis näiteks päästeamet või politsei ei esita kadunud inimeste otsingutega seotud kulude kohta arveid kannatanutele või nende lähedastele. «Praktikas ongi see otsingukulu küsimus pigem seotud ekstreemturismiga ja sel juhul peab klient leidma erilahendusi piisava kindlustuskaitse tagamiseks ilmselt välismaalt,» lisas ta.

Peruu mägedes kaduma jäänud Eesti mägironijatel oli kindlustus tehtud kahe erineva rahvusvahelise kindlustusseltsi poolt, mis just ekstreemsustega seotud riskide kindlustamisega tegelevad – üks oli ameerikalaste HCC Medical Insurance Service ja teine Austria päritolu Alpenverein Insurance.

Tagasi üles