Vaata, millised on levinumad rahapesuskeemid Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi krüptorahad pakuvad uusi väljakutseid, pole kuskile kadunud ka juba tuntud skeemid, selgub rahapesu andmeüroo aastaraamatust.
Krüptorahad
Eelmise sajandi lõpul tekkisid krüptorahad. Ning kuigi see tegi e-kaubanduse kasutajate elu lihtsamaks, võimaldas anonüümsus korda saata ka valgustkartvaid tegusid.
«Uue sajandi esimese viie aastaga jõudsid ka mõned Eestist pärit ettevõtjad, kes uute digitaalsete maksevahendite teenust pakkuma hakkasid, olukorda, kus nende kaudu pesti suuri summasid küberkuritegudest saadud raha. Esinenud on terrorismi rahastamise juhtumeid,» sedastab aastaraamat.
Oma maine päästmiseks tegi Eesti 2008. aastal rahapesu tõkestamise seadusesse mõiste «alternatiivne maksevahend,» millega saab klientidele teenust osutada nendega silmast-silma kohtumata kuni 1000 eurot kuus. Krüptorahad käivad sinna alla.
Krüptorahasid on tänaseks üle 500. Maksevahendina on nad kasutatavad ühiskondliku kirjutamata kokkuleppe näol ning nende hind sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast vabaturul. «Kuigi krüptovaluutad on praktikas oma küündimatust pärisraha asendajatena korduvalt tõestanud, jätkub veel piisavalt entusiaste, kes loodavad, et kuskil tulevikus võib krüptoraha pärisraha koha maailmamajanduses omale haarata ning arendavad ideed edasi niivõrd, kuivõrd see võimalik on,» sedastab raamat.
Ent kiire rikastumise aeg on möödas. Krüptoraha hinnakõikumine on suur ja võib ulatuda kuni 2–3 protsendini päevas või 20-30 protsendini nädalas.
Teiseks on kaevandamine muutunud nii töömahukaks, et tehtud kulutused ületavad tihti võimaliku tulu. Kolmandaks ei kaitse süsteem iseenesest krüptoraha müüjaid kelmidest ostjate vastu, kes võivad TOR ja teiste abivahendite abil endale piisava anonüümsuse hankida ning ostetud krüptovaluuta eest pahaaimamatule müüjale varastatud rahaga (ka otse ohvri pangakontolt) maksta.
Sellisel juhul tuleb krüptoraha müüjal varastatu tagastada ning tal on õigus nõuda ostjalt krüptoraha tagastamist või raha väljamaksmist, kui ta selle ostja veel üles leiab. Vastasel juhul tuleb tehing kahjumisse kanda.
Lisaks saab välja tuua krüptovaluutade atraktiivsuse kurjategijate hulgas ka tänapäeval – ühe tuntuima internetis tegutsenud narkootikumide kaubitsemise «musta turu», Silk Road’i teenuste tarbijad kasutasid tasumiseks aktiivselt näilist anonüümsust pakkuvaid bitcoine. FBI sulges veebilehe ning hinnanguliselt oli nimetatud turu aastakäibeks 2012. aastal 15 miljonit USA dollarit.
Müüdud narkootikumide eest tasuti bitcoinides koguväärtuses üle 1,2 miljardi USD. Uurimise käigus suudeti konfiskeerida bitcoine väärtuses ca 4 miljonit USD.
Arvutikelmused
Enamik rahapesu andmebüroo poolt õiguskaitseasutustele edastatud materjalidest oli 2014. aastal seotud arvutikelmustega ehk pettuse teel saadud raha edastamisega erinevate isikute kontodele, kus see erinevaid skeeme kasutades sularahas välja võeti.
Raha võetakse kontodelt sularahas välja kas Eestis või naaberriikides, enamasti Lätis. Samuti on juhtumeid, kus sularaha võetakse välja vastavat teenust pakkuvate ettevõtete kaudu. Kui konto omanik on oma konto ja pangakaardi kasutamise õiguse ise edasi müünud, võetakse kontodele pettusega saabunud rahalised vahendid välja juba kolmandate isikute poolt, kellel selleks aga õigust ei ole. Vastutus pettusega saadud raha edasikandmise eest jääb ka konto õigele omanikule.
«2014. aastal sagenesid juhtumid, kus phishingu teel ohvrite pangakontodele juurdepääsu saanud rahade kättesaamiseks kasutati isikuid, kellega võeti e-kirjade kaudu ühendust ja pakuti tööd,» kirjeldas aastaraamat. Tööpakkumised olid väga erinevad – alates välisriigi ettevõtte piirkondliku finantsjuhi ametikohast kuni reisikorraldajani.
Sellised juhtumid lõppesid alati sellega, et varem või hiljem kanti nende isikute kontodele raha, mis paluti sularahas välja võtta ja rahasiirdamisettevõtte kaudu edastada välisriiki eraisikule.
Ka siin on krüptoraha kelmidele abiks. Mullu oli esimene juhtum, kus raha varastati välisriigi pangakonto omanikult. Foorumist otsiti foorumist bitcoinide vahendaja, kes oli pärit Eestist. Talle jäeti mulje, et raha kannab kontoomanik, kes soovib osta bitcoine.
«Tööportaalid» ja «armastus internetis»
Rahapesu andmebüroo hoiatab tööpakkumiste eest, mille tegelik eesmärk on suure tõenäosusega värvata inimesi rahapesuskeemidesse. Skeemi eestvedajad võtavad tööotsijatega e-posti teel ühendust ning pakuvad tööd välisfirmas.
Tööotsijatele saadetakse inglise keeles korrektselt vormistatud töökirjeldus ja -leping. Pakutavate tööülesannete hulka kuulub tavaliselt oma pangakontole välisriigist laekuva summa sularahas väljavõtmine ja edasisaatmine mõnele eraisikule, reeglina Venemaale või Ukrainasse.
On veel petturid, kes võtavad internetis kas sotsiaalvõrgustike või e-kirjade teel ühendust ja esitlevad end üksiku kirjasõpra otsiva inimesena. «Nad suudavad jätta endast äärmiselt positiivse mulje ja loetud nädalate jooksul on ohver veendumusel, et on leidnud hingesugulase või lausa elu armastuse,» kirjeldas aastaraamat.
Tihti kasutavad petturid valesid fotosid ja profiile ning jätavad endast mulje näiteks kui Kesk-Aafrikas missioonil olevast USA armee sõdurist. Üldjuhul toimuvad suhtlemised e-kirjade või ka näiteks Skype’i teel, kuigi viimasel juhul väidetakse, et asutakse kehva leviga piirkonnas ja seetõttu ei ole võimalik videokõnet teha.
Kui ohver tundub kurjategijatele juba «küps,» mõeldakse välja legend ja palutakse raha. Näiteks väidetakse, et toimus õnnetus ja vajatakse väga kiiresti haiglaravi jaoks raha laenuks.
«Samuti võidakse raha paluda lühiajaliste finantsraskuste tõttu näiteks lennupileti ostmise jaoks, et Eestisse elama tulla ja ohvriga abielluda. Erinevaid legende ja usutavaid põhjuseid on piiramatult,» hoiatas rahapesu andmebüroo aastaraamat.