/nginx/o/2010/09/23/437350t1h7d06.jpg)
Washingtonis pole seda keegi veel välja öelda tihanud, kuid tänaseks on selge, et Barack Obama lubadus tühistada George W. Bushi poolt rikastele antud maksukärped jääb täitmata.
Obama peamine valimislubadus kukkus kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui demokraatidest seadusloojad möödunud nädalal kodudesse laiali sõitsid, et novembrikuisteks vahevalimisteks valmistuda, ei oldud selle asja pärast veel isegi hääletatud.
Vaatamata sellele, et maksukärbete tühistamine oli Obama keskne valimislubadus, pagesid närvilised demokraadid oma osariikidesse häälte pärast madistama ning spiiker Nancy Pelosi ei kirjutanud hääletamist – paljude üllatuseks – isegi mitte päevakavasse.
«Vabariiklased võivad ju rääkida kulukärbetest ja puudujäägi pidurdamisest, aga ise tahavad laenata lisaks 700 miljardit ja kasutada seda maksukärbeteks miljonäridele ja miljardäridele,» ütles Obama kongressile enne laialiminekut. «Keskmiselt võidab iga miljonär 100 000 dollarit. Selle asemel, et väheste ülirikaste makse kärpida, kutsun mina üles kärpima keskklassi perede makse, kelle sissetulekud selle viimase kaotsiläinud kümnendiga 5 protsendi võrra kokku kuivasid.»
Obama palve kõlas kurtidele kõrvadele.
Kuna hääletamine – isegi «untsuläinud» hääletamine – ära jäi, et saa demokraadid valimistel ka väita, nagu hoiaksid vabariiklased rikaste huve silmas pidades keskklassi maksukärpeid kinni.
Vabariiklased tahavad laiendada detsembris lõppevad maksukärpeid kõigile ameeriklastele. Demokraadid on aga nõuks võtnud jätta mängust välja «ülemised» 2 protsenti, kes teenivad enam kui 250 000 dollarit.
Ilmne järeldus on, et Pelosi ei uskunud, et saab piisavas koguses demokraate soovitud suunas hääletama. Möödunud nädalal kirjutas 47 esindajatekoja demokraati alla kirjale, milles väljendati vastuseisu kapitali- või dividendimaksu tõstmisele üle praeguse 15 protsendi määra – sõltumata sissetulekust.
Senatis väitsid mitmed tsentristlikud demokraadid, et rikaste maksukärbete peatamine annaks USA kasvule nõrgeneva nõudluse tingimustes hoobi.
Liberaalsed demokraadid osutavad aga sellele, et tõotus on enamike ameeriklaste hulgas populaarne.
«See on ülimalt kummaline, et kuigi tegemist on niivõrd konkreetse küsimusega ja demokraatidel on mõlemas kojas enamus, ei suudeta muudatust siiski läbi suruda,» ütles uuringufirma Centre for Economic and Policy Research ekspert Dean Baker. «Mulle näib, et Obama administratsioon lasi oma võimalused käest juba üsna alguses – kui nad pingutasid üle 2009. aasta stiimulipaketi eeldatavate saavutuste reklaamimisega. Nad ei olegi usaldust tagasi võitnud.»
Maksukärbetega on nüüd kolm võimalikku stsenaariumi. Kõige tõenäolisem on, et neid pikendadakse vähemalt aastaks, ilmselt isegi kaheks. Mis omakorda lükkaks otsustamise aastasse 2012, mil valitakse uut presidenti. Siis on kärbete tühistamine veelgi ebatõenäolisem.
Teine variant on, et novembri lõpus tänupüha ajal kutsutakse kokku erakorraline istung. Mis on suhteliselt ebatõenäoline. Demokraadid võiksid siis näiteks hakata tõstma kärbeteks kvalifitseeruvate ameeriklaste sissetulekutaset 250 000 dollari pealt ütleme 500 000 või isegi 1 miljoni dollari peale, mis paneks piisaval hulgal vabariiklasi puhtalt piinlikkusest demokraatidega koos poolt hääletama.
Kolmas ja kõige ebatõenäolisem areng oleks selline, et kompromissini ei jõuta ja kärped aeguvad 31. detsembril. Siis tekiks vabariikliku esindajatekoja ja Obama administratsiooni vahel vastasseis, vabariiklased laiendaksid kärpeid kõigile ja vaataksid, kas Obama julgeb veto peale panna.
Kõik kolm stsenaariumi välistavad aga selle, et Obama oma tahtmise saaks.
Copyright The Financial Times Limited 2010