Eesti vähimüük teeb vähikäiku

Keedetud vähid Foto: Teet Malsroos / Õhtuleht

Kuigi viimase nelja aasta jooksul on Eesti kala - ja vähikasvatuste kogutoodangu läbimüük kahekordistunud, liiguvad vähikasvatuste müüginumbrid langus suunas.

Statistikaameti andmetel jõudis 2014. aastal Eesti kala- ja vähikasvatuste aastane müügimaht ligi 870 tonnini – veel neli aastat tagasi jäi see alla 400 tonni, vahendab põllumajandusministeeriumi maablogi.

Statistikaameti andmed näitavad, et lõviosa – ehk üle 60 protsendi – Eesti kalatootjate toodangust moodustab vikerforell, mille müügimaht kasvas mullu 573 tonnini. Samuti on märkimisväärne ka Eestis kasvatatud angerja müük – 127 tonni.

Lisaks kahele põhiliigile müüdi ligi 170 tonni muid Eestis kasvatatud kalaliike – näiteks karpkala, arktika paaliat, angersäga, siberi tuur, vene tuur, ahven –, samuti turustati 3 tonni kodumaist kalamarja ja 0,2 tonni vähke.

Kui kalakasvatus on viimastel aastatel olnud kasvutrendis, siis vähimüük teeb põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialisti Eduard Koitmaa sõnul vähikäiku – võrreldes aasta varasemaga on müügimahud langenud poole võrra.

«Eesti kalakasvatustel on keeruline võistelda hinnas näiteks Norra lõhega, mille tootmiskulud on soodsate looduslike olude tõttu lihtsalt madalamad,» märgib Koitmaa, kuid toob samas välja, et Eesti kalakasvatajate toodangu puhul selgeks konkurentsieeliseks värskus.

«Kes soovib värsket kala, see ostab ikka kodumaist,» sõnab ministeeriumi peaspetsialist. «Seepärast näeme Eesti enda tarbeks vesiviljelusega tegelemisel olulist mõtet ja vesiviljeluse strateegia järgi peaksime aastaks 2020 jõudma 3000 tonnise müügimahuni,» lisab ta.

Eestis on veterinaar- ja toiduameti poolt tunnustatud 33 kalakasvandust ja 18 vähikasvandust.

Refereeritud artiklit saab täismahus lugeda põllumajandusministeeriumi maablogist.