Eesti perede säästud ei ületa Swedbanki andmetel keskmiselt 1000 euro piiri ja paljudel puuduvad need sootuks.
Kuidas pere eelarvet õnnetusjuhtumite eest kaitsta?
Ootamatu õnnetusjuhtum võib kiiresti pere eelarvesse suure ja pikaajalise miinuse tekitada, kirjutab Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.
Selleks, et ennast ootamatute õnnetusjuhtumite vastu kaitsta, tasub uurida erinevaid kindlustusliike, millest peamised on ehitis-, koduse vara ja vastutuskindlustus.
Ehitiskindlustus kaitseb vaid omaenda korteri seinu ja lagesid
Ehitiskindlustuse lepinguga on kaitstud perekonna eluruum koos selle oluliste osadega (seinad-põrandad-laed), sealhulgas sisseehitatud mööbli ning korteri juurde kuuluva keldri või panipaigaga. Kindlustus hüvitab perele korteri taastamisväärtuse ehk hinnangulise remondimaksumuse, kuid naabritele kahju hüvitamine jääb sellise lepingu korral perekonna kanda. Sõltuvalt kahju ulatusest võib see olla üpris suur väljaminek.
Koduse vara kindlustus hoolitseb nii mööbli, tehnika kui isiklike vidinate eest
Koduse vara kindlustusega on kaitstud perekonnale kuuluvad ja kasutatavad asjad ka väljaspool kodu. Selle alla ei kuulu vaid mööbel ja korteris olevad esemed, vaid kõik asjad, mis inimesega koos liiguvad: näiteks telefon, sülearvuti, jalgratas, telkimisvarustus, muud sporditarbed. Kui matkal viibides läheb lukustatud jalgratas külapoe eest kaduma, kuulub ka see koduse vara kindlustuse raames hüvitamisele. Siin tuleb aga arvestada omavastutuse määraga, mis kindlustusandjate lõikes võib olla väga erinev. Enne lepingu sõlmimist tuleks kindlasti tähelepanu pöörata sellele, kui suur on omavastutus, kas 50, 100 või hoopis 200 eurot.
Inimesed ei oska oma vara maksumust hinnata
Veel tasub meeles pidada, et koduse vara kindlustamisel saab ise valida summa, mille ulatuses see kindlustatakse. Enamasti ei hinda inimesed koduse vara väärtust kuigi kõrgeks, sest arvesse võetakse vaid suuremad kodumasinad, tehnika ja mööbel. Kodune vara on aga ka riiulitäis raamatuid, riided-jalanõud, kööginõud, hobitarbed jm.
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse hiljutine uuring näitas, et iga neljas inimene ei tea või ei oska hinnata oma koduse vara väärtust. 22% vastajatest hindas oma koduse vara väärtuse 5000-10 000 euro vahele ja 12% 10 0001-20 000 euro vahele. Sageli kiputakse hindama oma vara väärtust tegelikust tagasihoidlikumaks. Seega tasub läbi mõelda, kui suur võiks olla väljaminek juhul, kui kogu kodune vara tuleks uuesti soetada?
Korteriühistu appi ei tule
Kodu kindlustamata jätmisel lähtutakse tihti eksiarvamusest, et ühistu on maja nagunii kindlustanud ning korterit eraldi kindlustama ei pea. Ühistu kindlustusleping kaitseb reeglina ainult ühiskasutuses olevat ala ehk trepikodasid, torustikke, katust.
Efektiivseim kindlustusleping on kolmeosaline
Kõigi kahjude hüvitamiseks tuleks sõlmida kindlustusleping, mis hõlmaks nii korterit, selles olevat vara kui ka kolmandatele osapooltele tekitatud kahju. Viimane ehk vastutuskindlustus kaitseb näiteks naabritele tekitatud kahjude hüvitamise eest. See tähendab, et kindlustatu ja tema pereliikme poolt tekitatud kahju kuulub hüvitamisele ka siis, kui õnnetus leiab aset väljaspool kindlustatud kodu. Näiteks kui laps lennutab mänguhoos jalgpalli vastu naabri klaasist kasvuhoone seina ning purunenud klaas vajab väljavahetamist. Kolmandale osapoolele tekitatud kahjuna läheb õnnetus vastutuskindlustuse lepingu alusel hüvitamisele.
Kahjude hüvitamiseks laenu võtmine on kokkuvõttes kallim kui kindlustuse sõlmimine
Sageli inimesed ei tea, millist vara ja millises mahus nende kindlustusleping kaitseb. On juhtumeid, kus naabritele põhjustatud kahju hüvitamiseks peab taotlema laenu, mis tuleb kokkuvõttes tunduvalt kallim kui lisada lepingule vastutuskindlustuse kaitse. Seetõttu tasub mõelda, kas võimalikus olukorras, kus kümnetesse tuhandetesse eurodesse ulatuv eluaseme kapitaalremont, kogu koduse vara soetamine või naabritele kahju hüvitamine on jõukohane või oleks säästude puudumisel mõistlik end selliste ootamatuste vastu kindlustada?