/nginx/o/2011/06/29/647346t1ha220.jpg)
Ostu-müügikeskkonnast 300 eurost märki osta soovinud tarbija loobus võltsmärgi kahtluse tõttu ostusoovist, mille peale kaupleja AllePal esitas talle leppetrahvi.
Ostust loobumine tõi kaasa sekeldused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarbijakaitse kaebuste komisjoni otsuses kirjutab tarbija, et tegi osta.ee-s korraldatud oksjonil ühe ja ainsaks osutunud pakkumise 1947. aasta märgile hinnaga 300 eurot.
Müüja teatas kirjelduses, et tegemist on originaalmärgiga, kuid tarbijal tekkisid internetist uurides selle väite suhtes kahtlused, sest liikvel on palju võltsinguid. Ta avastas, et Saksamaal müüakse märki palju kõrgema hinna eest ning leidis, et märk ei ole originaal ning keeldus müügilepingust.
Tarbija teatas sellest müüjale ja kauplejale. Müüja esitas kauplejale kaebuse tarbija peale. Kaupleja esitas tarbijale lepingu sõlmimisest keeldumise eest leppetrahvi nõude müügihinnast 20 protsendi ulatuses. Kuna tarbija ei maksnud leppetrahvi, siis edastas kaupleja selle trahvinõude inkassofirmale. Tarbija pöördus kaebusega ka tarbijakaitseameti poole, kuid seal ei õnnestunud pooli lepitada. Komisjoni poole pöördus tarbija, et teha kindlaks, et tal puudus kauplejale leppetrahvi maksmise kohustus.
Kaupleja ütles, et tarbija keeldus lepingu sõlmimisest ilma, et oleks ostetud eset näinud. Ta lisas, et tegemist on originaaliga ning tegi ettepaneku, et tarbija ostab märgi ära ja teeb sellel ekspertiisi ning kui selgub, et märk ei ole originaal, siis müüja tagastab ostuhinna ja hüvitab ekspertiisile kulunud summa. Kaupleja sõnul polnud tarbija sellega nõus ning kaupleja pakkus pärast seda tarbijale võimalust tasuda deposiitmaksega ning oli nõus vähendama leppetrahvi otsese kuluni 22 eurot, kuid tarbija ei nõustunud. Kaupleja edastas trahvinõude inkassofirmale.
Komisjon uuris asjakohaseid materjale ning kuulas tarbija ja kaupleja selgitusi ja vaatas tarbija esitatud fotosid märkidest. Tuginedes võlaõigusseadusele leidis komisjon, et kaupleja soovitud viisil tarbijale tõendamiskoormuse panemine võib olla vastuolus VÕS § 42 lg 1 mõttes tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid õiguste ja kohustuste tasakaalu nõudega, millega tarbija seatakse raskemasse olukorda. Komisjon leidis, et kaupleja tarbijale esitatud leppetrahvi nõue polnud põhjendatud. Komisjon rahuldas tarbija kaebuse.
Kui vaidlevad pooled komisjoni otsusega ei nõustu, on neil õigus pöörduda sama vaidluse läbivaatamiseks maakohtusse.