/nginx/o/2015/06/09/4167669t1h6c83.jpg)
Tööinspektsiooni teatele on 2015. aasta esimese viie kuuga juhtunud Eestis 1765 tööõnnetust, neist iga kuues lõpeb töötaja jaoks raske kehavigastusega.
Iga kuues tööõnnetus lõpeb raske kehavigastusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Viis töötajat on tööõnnetuse läbi kaotanud oma elu,» vahendas tööinspektsiooni avalike suhete juht Herdis Ojasoo. 2015. aasta esimese viie kuuga on Eestis toimunud 1765 tööõnnetust ehk 12 tööõnnetust iga päeva kohta. Üle 300 tööõnnetuse on töötaja jaoks lõppenud raske kehavigastusega.
Selle aasta esimese viie kuuga on tööd tehes oma elu kaotanud kaks kaevurit, sadamas kukkus merre trapitöötaja, hukkus keevitaja, kes tõstis telfriga metallfermi pukkidele, kuid jäi kukkuva metallfermi alla, autojuht, kes puhastas enne teele sõitu veokasti servi, et mitte muutuda kukkuvate kivikestega ohtlikuks teistele liiklejatele, kuid jäi ise samal ajal tagurdava laaduri ja veoauto vahele.
Tööõnnetuste arvu on kasvanud kõige enam ehitussektoris, kus on toimunud juba 133 tööõnnetust, kuigi suurem ehitushooaeg alles algas. Puidutööstuse tegevusalas on toimunud 140 tööõnnetust, millest 36 juhul sai töötaja raske kehavigastuse. Samuti on avaliku halduse ja riigikaitse sektoris registreeritud juba 264 tööõnnetust, millest 33 juhul on tööõnnetus lõppenud töötaja jaoks raske kehavigastusega. Need on vaid suurima tööõnnetuste arvuga sektorid, samas tööõnnetusi toimub igas sektoris.
Samas võib tööinspektsiooni teatel olla tööõnnetuste lõplik arv veelgi suurem, kuna mitmete õnnetuste asjaolud on veel täpsustamisel. Halvimal juhul peab tööinspektsioon nentima, et käesoleva aasta esimese viie kuuga on toimunud juba üle 2000 tööõnnetuse.