Päevatoimetaja:
Sander Silm

Jenga tornimäng paljastab inimeste tarbimisharjumused

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Maiken Mägi
Copy
Jengamänguga uuriti inimeste tarbimiseelistusi.
Jengamänguga uuriti inimeste tarbimiseelistusi. Foto: ITAS-TASS

Harvardi Ülikoolis tehtud omapärane uuring näitas, et inimesed hakkavad oma tehnikavidinatega hooletumalt käituma, kui silmapiiril on uus ja uhkem toode.

Harvardi Ülikooli teadlased tõid välja seose, mil iPhone 6 väljatulekuga hakati aina enam teatama varasema mudeli iPhone 5S kaotamisest või lõhkumisest, vahendab Big Think.

Ülikooli teadlane Francesca Gino kirjutab hiljutises uurimuses, et seesugune tarbijakäitumine, mil inimene «kogemata kombel» oma vana telefoni lõhub või kaotab, on osa üksikasjalikust läbimõeldud valest, mille me iseendale loome.

Seda tõestati ka eksperimendis, kus jälgiti osalejate suhtumist ühedollarilise (0,9 euro väärtuses) kruusi vastu. Olles kruusi oma valdusse saanud, hakkasid osavõtjad mängima Jengat, kus peab eemaldama üksikuid plokke tornist, sealjuures seda ümber lükkamata. Iga ploki eduka eemaldamisega autasustati osalejaid veel ühe dollariga. Et panuseid veelgi tõsta, panid eksperimendi läbiviijad osaleja kruusi Jengatorni tippu ning ütlesid, et kui see kukub, ei tohi nad seda püüda ega saa ka uut kruusi.

Hiljem lisati torni tippu ka kümnedollarilise väärtusega kruus, mis oli võimalik mängu lõppedes välja osta.

Selgus, et 61 protsenti osalejatest kaotas huvi odavama kruusi vastu ning kukutas selle mängu käigus ümber. Kui panuste seas oli aga esmalt vaid odavam kruus, käidi sellega ettevaatlikumalt ümber. Sellega tehti järeldused, et kruusi väärtuse tõstmine muutis osalejad hooletumaks odavama kruusi suhtes. Ühedollarilise kruusi kukutamine lohakama käitumise tõttu võimaldas osalejatel end õigustada piisavalt selleks, et osta kallim kruus. Sealjuures ei tunnistatud teadlikult endale ega teistele, et käitumine oli ebaratsionaalne.

«Me tahame, et teised peaksid meid vastutustundlikeks ja ausateks ning on ka tähtis, et me ise näeksime ennast selle nurga alt. Kui käitume järjepidevalt, aga sellele vastupidiselt, hakkame ka oma teguviise õigustama. Seepärast lähmegi omandi käsitlemisega hoolimatuks, kui turule ilmub uuem ja uhkem toode,» selgitas Gino seesuguse tarbijakäitumise põhjuseid.

Tagasi üles