/nginx/o/2015/06/09/4166723t1h5fa2.jpg)
Õigusnõustaja Ivo Nageli sõnul peaks e-residendi digi-ID olema mugav võimalus Eesti ettevõtte välismaalasest osanikule või juhtorgani liikmele ettevõtjaportaali kaudu ettevõttele ligipääsuks ning dokumentide ja aruannete esitamiseks, kuid selle kasutamisel tekib veel takistusi.
Digi-IDd kasutama hakates selgub nimelt, et loodetud mugavuse saavutamiseks ettevõtjaportaalis peab välismaalasest e-resident läbima keerulise tegevuste jada ning kandma lisakulusid, ütles Grant Thornton Rimessi juhtiv õigusnõustaja Ivo Nagel Postimehele.
Sünniaja asemel vaja isikukoodi
Kui välismaalane on nimelt enne e-residendi digi-ID taotlemist juba olemasoleva Eesti ettevõtte juhatuse liige, siis on ettevõtte registrikaardile kantud tema nimi ja sünniaeg. Pärast digi-ID kättesaamist selgub aga, et kohe ei saagi värske digi-ID omanikust juhatuse liige ettevõtjaportaalis endaga seotud ettevõtte andmetele juurdepääsu, samuti ei ole võimalik tal kandeavaldusi esitada.
«See tuleneb asjaolust, et äriregistri registrikaardile on kantud juhatuse liikme sünniaeg, mitte isikukood. Selleks, et juhatuse liige saaks võimaluse kandeavalduste ja aruannete esitamiseks ettevõtjaportaalis, peab ta kõigepealt otsima portaalis üles enda ettevõtte ja tegema seal kandeavalduse, millega asendab enda sünniaja isikukoodiga,» tõdes Nagel.
Samuti tuleb lisada kandeavaldusele seletuskiri. «Kuna ettevõtjaportaal ei lase isikute andmeid muuta ilma pädeva organi otsuseta, siis tuleb portaal «ära petta«, lisades organi otsusena seletuskirja, ning seejärel tasuda ka 18 eurot riigilõivu kandeavalduse esitamise eest,» selgitas nõustaja.
Seejärel möödub kuni viis tööpäeva, mille jooksul vastav muudatus registriandmetes ära tehakse.
Juhul, kui värske e-resident on juhatuse liige mitmes ettevõttes, peab ta tegevuste jada läbima kõikide oma ettevõtetega ja samuti tasuma iga kandeavalduse eest 18 eurot.
Tehnilist lahendust tuleks muuta
«Arvestades, et e-residendi digi-ID üks eesmärk peaks olema välismaalaste ja nende kaudu investeeringute Eestisse meelitamine, siis selline ootamatu kadalipp pärast e-residendiks saamist ei ole küll selle eesmärgiga kooskõlas,» ütles Nagel. «Kindlasti on võimalik asi tehniliselt lahendada nii, et isik ei peaks ettevõtjaportaalile iga temaga seotud ettevõtte osas tõestama, et tema ikka on seesama isik, kes on registrikaardile kantud ning selle eest igakordset lisakulu kandma.»
Näiteks saaks Nageli sõnul ettevõtjaportaal isiku ja temaga seotud ettevõtete tuvastamisel kontrollida nii isikukoodi kui ka sünniaega või muid andmeid, mis on e-residentide kohta andmebaasis olemas.
Teenusemajanduse koda ja justiitsministeerium on teatanud, et on probleemist teadlikud ning tegelevad sobiva tehnilise lahenduse väljatöötamisega. Konkreetseid tähtaegu nad välja pakkunud ei ole.