Vähi: kui me valmistume sõjaks, investorid Eestisse ei tule

Tiit Vähi (paremal) ja Venemaa Raudtee asepresident Vadim Morozov Sotšis raudteefoorumil 1520. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Eestlased peaksid transiidiäri õitsenguks käima Venemaa majandusfoorumitel laulmas ja tantsimas, mitte valmistuma riigi kaitsmiseks ida-naabri agressiooni vastu, selgub suurettevõtja Tiit Vähi intervjuust venekeelsele Postimehele.

Hoolimata sellest, et Eesti ja Venemaa on pööranud teineteisele selja, külastas Sillamäe sadama juhatuse esimees Tiit Vähi tänavu  Sotšis toimunud rahvusvahelist Venemaa raudteelaiuse foorumit 1520. Tegemist on Vene impeeriumi poolt rajatud 1520 mm laiuse raudteetaristuga, mis ulatub Soomest kuni Mongooliani.

-Kui vaadata Eesti ja Venemaa suhetele, võib veidi liialdades öelda, et suhteid üldse ei ole. Kuidas teile tundub, kas suhete sulatamiseks peaks midagi tegema?

Mina isiklikult usun, et naabritel peavad olema head suhted. Ja muidugi me vajame riigijuhtide tippkohtumist. Praegu ma ei näe võimalust, et selline kohtumisi järgmise kahe ja poole aasta jooksul toimuks, sest ma ei ole märganud üheski Eesti tipp-poliitikus soovi kohtuda Venemaa peaministri Dmitri Medvedeviga, või kellegiga veel. Ja kui puudub soov, siis ei tule mingit koostööd.

Ja teine ​​küsimus seisneb selles, et hetkel on Eestis liiga palju sõjahüsteeriat. Meie president ütles, et Venemaa vallutab meid nelja tunniga. Siis NATO kindral ütles, et NATO suudab Baltimaid kaitsta kaks kuni kolm päeva. Kas sellises õhkkonnas võivad investorid läänest ja Venemaalt meile tulla, kui me valmistume sõjaks? Ei ole mõtet tulla. Kui on sõda, keegi ei ehita. Peab ootama, kuni sõda on lõppenud. See on kogu asja tuum.

Välisinvestorid ei kiirusta meile, ja ma tean seda  kindlalt, sest olen mitu korda Belgias ja Hollandis nendega kohtunud. Nad ütlevad, et mitte nüüd, aga tulevikus on head väljavaated. Aga tulevik hakkab juba nüüd. Täna me likvideerime oma tulevikku, sest Venemaa sadamates on nüüd kõik võimalused ja sinna on juba jõudnud meie potentsiaalsed investorid Saksamaalt ja teistest riikidest, mis võiksid tulla meie sadamatesse.

Sõjahüsteeria läheb vastuollu riigi ja kõigi Eesti inimeste huvidega, sest meie põhiseadus ütleb, et poliitikud peavad võitlema inimeste huvide eest ning seda riigi ülesannet praegu ei täideta.

-Sotši foorumil avaldas Venemaa raudtee president Vladimir Jakunin arvamust, et nn Raudteede Koostööorganisatsioonis ei ole kriisi Balti riikide ja Venemaa vahel. Kas teie meelest see on nii?

Põhimõtteliselt võib öelda, et kriisi Balti-Vene majanduslikus koostöös ei ole, sest kaubarongid liiguvad. Kuid liiklussagedus langeb. Tuleb küsida, et miks langeb?  Ja seal on ilmselt kaks põhjust.

Esimene on poliitiline. Transiit vajab normaalseid suhteid ja kahepoolseid kohtumisi. Eesti ja Venemaa kõrgema tasemega poliitikud pole kohtubnud juba mitu aastat.  Kui ei ole kohtumisi, ei ole võimalik arutada ja lahendada probleeme.

Teiseks: viimase 15 aasta jooksul on Venemaa ehitanud meie piirkonda Ust-Luugasse oma sadama. Nüüd on käsil Peterburi suur-sadama laiendamine, töötavad Võsotski ja Primorski sadam. Majanduslikult pole Eesti sadamad Venemaale liiga vajalikud.

-Lätis, erinevalt Eestist, veoste mahud kasvavad aeglaselt. Mida teevad lätlased teisiti?

Kolm Balti riiki on erievad. Kui te vaatate Leedut, siis sealtkaudu liigub Valgevene kaup, mille suhtes ei kehti poliitilist keeldu. Seoses Lätiga märkasin, et Läti poliitikud on alati aktiivselt osalenud rahvusvahelistel foorumidel nagu TransRussia või 1520.

Eesti ei ole poliitilisel tasandil nendel kohtumistel esindatud. Näiteks oli viimaste Sotši foorumi suurtoetaja Läti Raudtee, poodiumile astus Läti Raudtee juht Ugis Magonis, kes esitas ühe peaettekannetest. Lisaks sellele korraldasid Läti lauljad ja muusikud kõigile osalejatele kontserdi. Kõik see loob positiivse õhkkonna. Me ei tegele selle küsimusega, meil ei ole positiivset õhkkonda, Eesti ja Venemaa on üksteisele selja pööranud. Sellisel juhul ei ole dialoog võimalik.