/nginx/o/2015/05/26/4112879t1h741f.jpg)
Hiina võiks olla Eesti jaoks hea kaubanduspartner igas mõttes, sõnas Tartu Ülikooli majandusteaduskonna professor Urmas Varblane tänasel Balti-Hiina ärikonverentsil.
Hiina pakub võimalusi ka Eestile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Hiina on nii kaubanduspartner kui meie jaoks võimalik sihtturg,» sõnas Varblane. Selle jaoks tuleb palju õppida – nii keelt kui kultuuri. Ning analüüsida ka nii investoreid kui avalikku sektorit, et mõista nende huve ja motivatsiooni. Ja meie väiksus ei tohiks olla takistuseks. «Kui me räägime koostööst Hiinaga, siis tihti piisab vaid koostööst ühe provintsiga,» nentis Varblane.
Hiinlased tunnevad elavat huvi välisinvesteeringute vastu. Varblase sõnul on sellel peamiselt kolm põhjust – see annab ligipääsu tehnoloogiale, toormele ja turgudele. «Üks Euroopasse laienemise põhjusi on majanduskriis, mille tõttu nii USA kui Euroopa tervitasid väliskapitali, mis aitas majandusel taastuda,» sõnas Varblane.
Ta kõneles, et hiinlased ostsid 2013. aastal 120 Euroopa ettevõtet või osalust, seda on ühe võrra enam kui aasta varem ja suund on kindlalt ülespoole.
Euroopa Komisjon sedastab kodulehel, et kaugelt kõige suurem osa Euroopa impordist tuleb Hiinast ning on nüüd Hiina ka Euroopa kõige kiiremini kasvavaid eksporditurge. Hiina ja Euroopa päevane kaubavahetus on kaugelt üle miljardi euro.
Üle 1,3 miljardilise elanikkonnaga on Hiina maailma suurim turg. «Hiina valitsus on edendanud reformi ja uuendusi, et arengumudel on muutumas tootmiselt innovatsioonile ja tarbimisele,» ütles Qu Zhe, Hiina suursaadik Eestis. Ta ütles, et Hiina majanduse kasv on aeglustunud, ent riigi suurust arvestades on tänavuseks aastaks planeeritud seitsmeprotsendine kasv ikkagi märkimisväärne.
Tärkavate majanduste osakaal maailmamajanduses kasvab kiiresti ning E7 (Hiina, India, Brasiilia, Mehhiko, Venemaa, Indoneesia, Türgi) on G7ga (ehk Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapan. Suurbritannia ja USA) võrdne aaastal 2025.
«Mu isiklik arvamus on, et see juhtub varem,» sõnas Varblane. Riigikogu väliskomisjoni eesimees Hannes Hanso tõi välja, et 200-250 miljonil hiinlasel on sissetulek vähemalt Euroopa keskmine. See tähendab, et kõrgem, kui Balti riikides.