Maailma ähvardab banaanikriis

Banaanikasvataja Angoolas Foto: SCANPIX

Kuuskümmend aastat peale seda kui banaane hävitav seen tegi Lõuna-Ameerika istandustes puhta töö eelmise valitseva sordiga, on kogu maailma banaanitööstust ohustamas uus nuhtlus, kirjutab Bloomberg.

Nimelt avastati sellel aastal Austraalia suurimatest banaaniistandustest üks lumiseene tüüp, mida veidi varem oli leitud ka Aasiast ja Aafrikast. Kuigi seda tüüpi seent esines juba 1990ndatel ning see on praegu veel jätnud puutumata maailma suurima banaanide eksportija Ecuadori, kutsub suurtootja Fresh Del Monte Produce Inc. seda «potentsiaalselt suureks õudusunenäoks», ÜRO ametliku hinnangu järgi ohustab seenhaigus globaalset tarnet ning Lõuna-Ameerika banaanikasvatajad on hakanud ette võtma riske piiravaid samme.

Probleem seisneb selles, et kuigi maailmas on üle tuhande banaanisordi, on kasvatajad keskendunud tootmiskulude all hoidmise ning standardite tagamise eesmärgil peamiselt ühe sordi kasvatamisele. Kuni 1960ndate aastateni oli selleks sordiks Gros Michel, mis aga hävines Panama haiguse nime all tuntud taimeseene kiire leviku tagajärjel.

Maailma banaanitööstus jäi 1950ndatel ellu, kuna suudeti kiirelt kasvatus ümber lülitada järgmisele, Cavendishi nime kandvale sordile. Seekordse ohu puhul ei ole aga varusorti varnast võtta, samas kui maailma banaanitarbimine on aastakümnetega hüppeliselt kasvanud. Näiteks ameeriklased, kes on banaanide 7 miljardi dollari suuruse eksordituru suurimad ostjad, söövad tänapäeval peaaegu sama palju banaane kui õunu ja apelsine kokku.

«Meil ei ole Cavendishi millegagi asendada,» tunnistas Bloombergile Hollandi Wageningi ülikooli banaanihaiguste uurimisega tegelev teadlane Gert Kema.

Kasutusel olevate sortide ja liikide nappus pole ainult banaanidele omane, vaid üldine probleem. ÜRO andmetel moodustavad vaid neli põllumajandussaadust – riis, nisu,mais ja kartulid umbkaudu lausa 60 protsenti inimeste poolt tarbitavatest kaloritest.

Sordi hävinemine võib üsna kalliks maksma minna. Kui Gros Michel eelmise aastasaja teisel poolel kadus ning selle asendas kadumise põhjustanud seenele immuunne Cavendish, muutusid ka ülemaailmsed tarneprotsessid. Cavendishi banaanid olid väiksemad, pehmemad ja vähem maitsvad. Banaanitööstus küll taastus, kuid uus sort nõudis banaanide tarnimist seniste suurte konteinerite asemel väiksemates kastides ning selle muutuse rakendamine võttis kõigil tarneahela osadel farmeritest kuni poodideni aastaid aega.

Sellegipoolest nõudlus kasvas. Maailma banaanitootmine on viimase viiekümne aastaga peaaegu viiekordistunud. USA ja Euroopa Liit on suurimad importijad ning Ecuador ja Filipiinid suurimad eksportijad. ÜRO andmetel pakuvad banaanid elatist või toitu 400 miljonile inimesele maailmas.

Viimase kahe aastakümne jooksul on aga hakanud levima uus lumiseene liik TR4, seda on leitud Filipiinidel, Hiinas, osades Aafrika piirkondades ning sellel aastal ka Austraalias.

Lõuna-Ameerika suurimas banaanikasvatajad kohtusid märtsis, et luua regionaalne kaitsestrateegia, määrates ühtlasi järgmise kohtumise sügisele. Samas pole mingeid suuremaid konkreetseid kaitsemeetmeid rakendatud. Ecuadori banaanikasvatajad on palunud valitsusel tarnekonteinerid suitsuga töödelda, et võimalikud eosed hävitada.

Seent kannavad lihtsasti edasi ka inimesed – poriste jalanõude, rehvide, tarnekonteinerite või muude nakatunud vahendite abil. Samuti levib seen ka vihma, üleujutuste ja jääkvee abil.

Kuna suur osa maailma Cavendishi sordi banaanidest on kloonid, on ühte taime ohustav haigus ohuks kõigile taimedele.

Suurtootja Dole Food andmetel ei ole haigus veel nende kasvatuspiirkondadesse Ameerikates ega Lääne-Aafrikas jõudnud ning hetkel üritatakse arendada sorti, mis oleks TR4 vastu immunne . Ka teine tootja Fresh Del Monte ütles, et ettevõtte Lõuna-Ameerika farmidest ei ole seent leitud ning kasutusele on võetud meetmed, mis peaks välistama nakkuse farmidesse jõudmise. Chiquita Bloombergile kommentaari, kuidas nad kavatsevad end lumiseene eest kaitsta, andma ei nõustunud.