/nginx/o/2013/07/05/1875308t1h1e50.jpg)
/nginx/o/2009/10/28/257795t1hd7f8.jpg)
Lugedes viimaseid Eestis avaldatud majandusprognoose, peab nentima, et kõige täpsem oleks neid kokku võtta jüripihliliku lausega: «Eks näeb, mis saab.»
Argo Ideon: küsige Paulilt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värskelt küpsetatud 2011. aasta riigieelarve eelnõu seletuskiri nendib väliskeskkonna kohta: «Kriisist toibumine on endiselt ebaühtlane ja majanduskasvu väljavaateid ümbritseb suur ebakindlus.» Eesti Panga uus majandusprognoos 2010–2012 tõdeb veidi selgemalt, aga sedavõrd pessimistlikumalt: «Praegu näitavad mitmed märgid, et maailmamajanduse kasvutempo on pärast kriisijärgset ja prognoositud elavnemisperioodi aeglustumas» ning «Väliskeskkond on endiselt aldis uutele tagasilöökidele, mis võivad soodustada mitme ohu ilmnemist».
Need kaks viidatud dokumenti, mis on väljunud Eesti riigi kahest põhilisest majandusanalüüsi keskusest – rahandusministeeriumist ja Eesti Pangast –, peaksid andma selgust lähikuude majandusarengust. Ent kuidas seda ennustada, kui puudub isegi arusaam, kas maailma üldine liikumissuund saab lähemal ajal olema edasi või tagasi?
Ega ennustuste koostajail ei jäägi üle muud kui ebamääraselt vastu kajada sellele miljoni(te) dollari(te) küsimusele, kas viimase aja mõningane elavnemine on ehk vaid «surnud kassi põrge» ja kas kriis läheb taandumise asemel edasi hoopis W-tähe kujuliselt. Tuntud New York Timesi kolumnist, Nobeli laureaat Paul Krugman on seda viimast varianti kirjeldanud kui olukorda, kus «oleme jõudnud põhja, aga mitte põhja».
Võimalik, et selliseks pessimismiks ei olegi tegelikult alust. Kui jälgida vastavaid debatte, siis näiteks USA föderaalreservi New Yorgi panga president on W-kujulist arengut äsja pidanud ebatõenäoliseks. Samal ajal on maailmamajanduse pilt ikkagi nii segane, et mõned soovitavad juba küsida vastust W tõenäosuse kohta Paulilt – ei, mitte majandusteadlaselt Paul Krugmanilt, vaid tolleltsamalt kaheksajalg Paulilt, kelle hiromandivõimed lõid laineid jalgpalli MMi ajal.
Elu on näidanud, et kui pole võimalik pädevalt ennustada, siis lähevad käiku kõikvõimalikud «põhistsenaariumid» ja «riskistsenaariumid». Kas või Eesti Panga avaldatud graafikus Eesti lähiaastate eelarvetasakaalu kohta on kenasti tõmmatud kriipse kolmes suunas: et see jääb umbkaudu samaks (põhistsenaarium), läheb ülejääki («optimistlik kaalutud keskmine»), kasvab defitsiit («pessimistlik kaalutud keskmine»).
Seda lähenemist saaks ju kasutada ka riigieelarvet tehes. Ehk peaks sedagi koostama kolmes variandis? Ja ka Pauksonite-Mangide horoskoope saaks trükkida lausa kolm nädalat järjest: põhihoroskoop, optimistlik ja pessimistlik stsenaarium.