Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Kreeka ei teinud makset. Mis nüüd?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marge Tubalkain
Copy
Kreeka peaminister Alexis Tsipras üritab Moskvalt Kreekale erikohtlemist välja rääkida.
Kreeka peaminister Alexis Tsipras üritab Moskvalt Kreekale erikohtlemist välja rääkida. Foto: Dimitri Messinis /SIPA

Täna ei teinud Kreeka 305 miljoni euro suurust makset IMFile. Siin on ülevaade, mille on koostanud Telegraph.

Kas see tähendab, et Kreeka on pankrotis?

Tehniliselt mitte. IMF lõi 1970ndatel reegli, et sama kuu tagasimaksed võib teha kuu lõpus ühe suurema maksena. Kreeka valitsus võib hilineda ka selle kuu teiste maksetega – 12. juuni peavad nad tagastama 312 miljonit eurot, 16. juunil 573 miljonit eurot ja kolm päeva hiljem 343 miljonit eurot.

Kreekal on 30. juunini aega raha maksmiseks. Peale seda jääb ta ametlikult võlgu.

Kas seda on varem tehtud?

Jah. Sambia tegi seda 1980ndatel.

Mis juhtub nüüd?

Kreekat ootab 30. juunil karm dilemma – nad peavad 1,5 miljardit eurot maksma ka avaliku sektori palkadeks. Rahandusminister Yanis Varoufakis on korduvalt öelnud, et palgad on esimene prioriteet.

Enne seda aga on mitu kohtumist 19. juunil kohtuvad Euroopa Liidu rahandusministrid ning 25-26. juunil on Euroopa Liidu liidrite kohtumine.

Ning kui Kreeka IMFile ei maksa?

Peale seda, kui Kreeka ametlikult võlgu jääb, kulub veel 30 päeva enne, kui IMFi juht Christine Lagarde tegutsema hakkab. Tehniliselt võidakse maksejõuetus välja kuulutada peale seda, kui «IMFi juhatus on esitanud tegevdirektorile kaebuse seoses riigi tasumata kohustustega.»

Kui Kreeka kuulutab välja maksejõuetuse, on tegu esimese arenenud riigiga, mis seda teeb. Samas on maksejõuetuse kuulutanud välja sellised riigid nagu Peruu, Sudaan, Libeeria ja Somaalia. Kreeka ei saaks IMFilt enam laenu ning kogu usaldusväärsus turgudel oleks läinud.  

Tagasi üles