Analüütikud: Eesti deflatsioon sai läbi

Toiduainete odavnemine pidurdab inflatsiooni. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Aastajagu kestnud deflatsioon sai mais läbi ning tarbijahinnaindeks on analüütikute sõnul taas asunud kasvama.

«Toorainete odavnemise ja paranenud ligipääsu tõttu soodsamale Põhjamaade elektrile pöördusid hinnad möödunud aasta keskel langusesse. See periood kestis ligi aasta ning hinnad olid sügavaimas languses aasta alguses, kui nafta hind jõudis viimase kuue aasta madalaimale tasemele,» kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas. «Seejärel hakkas hindade langus pidurduma ning mais olid hinnad taas nafta järkjärgulise tõusu ning aiasaaduste kallinemise mõjul kõrgemad kui aasta tagasi. Samadel põhjustel pöördus ka euroala inflatsioon kevadkuudel tõusule.»

Pungase sõnul tasakaalustavad aiasaaduste hinnatõusu alanenud toiduainete hinnad välisturgudel.

Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul on mootorikütuste hind ka praegu siiski suhteliselt madal, umbes kümme protsenti allpool eelmise nelja aasta keskmist taset. «Nii soojusenergia kui ka imporditava maagaasi odavnemine mais aga jätkus, kuna nafta hinna muutus kandub nendesse hindadesse tagantjärgi ning varasem langus alles kandub üle,» ütles ta.

«Lähiajal hinnatõus kiireneb, kuid jääb tagasihoidlikuks,» ennustas Kattai. «Teisel poolaastal kergitab inflatsiooni energia ja toiduainete hinna tõus. Nende kaubagruppide hinnad on langenud juba enam kui aasta ja mõlemad läbivad oma madalseisu.»

Eesti Pank ootab aasta kokkuvõttes nulli jäävat inflatsiooni. Rahandusministeeriumi hinnangul võiks inflatsioon ulatuda 0,2 protsendini ehk pisut üle nulli.

«Kuna välistegurite negatiivne panus inflatsiooni on vähenemas, võib aasta teisel poolel oodata hinnatõusu kiirenemist,» märkis Pungas.

«Vaatamata naftahindade tõusutrendile on kütus 8 protsenti soodsam kui aasta tagasi ning on peamine hinnatõusu pidurdav tegur,» lisas Pungas. «Teenuste hinnatõus on tagasihoidlik, mida hoiab tagasi tasuta kõrghariduse mõju, välisturistide vähenemisega kaasnenud majutuse odavnemine ning soodsamast kütusehinnast tingitud transporditeenuste odavnemine.»

Swedbank ootab samuti inflatsiooni kiirenemist teisel poolaastal.

«Aastases arvestuses mõjutab hindade muutust võrdlusbaasi efekt: nafta ja toiduainete hinnad hakkasid langema just eelmise aasta teisel poolel,» ütles panga vanemanalüütik Liis Elmik.

«Euro nõrgenemise järel kallinevad importkaubad annavad hindade tõusu täiendava panuse,» ütles Elmik, lisades, et mais oli euro eelmise aasta tasemest umbes viiendiku võrra odavam.

«Siseriiklikest teguritest mõjutavad hindu jätkuvalt nii aktsiisimäärade tõus kui ka suhteliselt kiiresti kerkivad palgad,» kommenteeris Elmik. «Eile avaldatud statistika näitas, et viimase aasta jooksul on ettevõtete tööjõukulud nii ühe töötaja kui ka ühe töötunni kohta tõusnud 3-4 protsenti. Tööjõukulude kasv on hindu tõstnud eelkõige tööjõumahukates harudes, mis on väliskonkurentsile suletud ja mis on nautinud hoogsat tarbimise kasvu (näiteks meelelahutus ja vaba aeg).»