Riik kogus mais kümnendiku enam makse kui aasta tagasi

Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Mais kogus maksu- ja tolliamet 499,4 miljonit eurot makse, mis on 10,6 protsenti rohkem kui möödunud aastal samal ajal. Viie kuuga kokku on laekumine kasvanud 166,4 miljonit eurot ehk 7,8 protsenti ning riigieelarvest on täidetud 39,8 protsenti.  

Sotsiaalmaksu laekumise kasv aeglustus mais 8 protsendile, kuid ületas jätkuvalt eelarves oodatud taset. Tegevusalapõhistel andmetel kiirenes mais palgakasv 7,2 protsendile, ent hõive vähenes 0,1 protsenti. Suurematest tegevusaladest on viimase kolme kuu põhjal keskmisest kõrgema hõive- ja palgakasvuga avalik haldus, keskmisest aeglasema kasvuga on veondus ja laondus ning mais lisandunud töötlev tööstus, teatas rahandusministeerium.

Töötlevas tööstuses on hõive viimasel kahel kuul langenud ja palgakasv on jäänud alla keskmise. Ehituses ning jae- ja hulgikaubanduses kasvab hõive keskmisest kiiremini, kuid palgakasv on keskmisest aeglasem, mis võib tuleneda lisandunud töötajate keskmisest madalamast deklareeritud palgast. Hõive kasv on keskmisest aeglasem ja palgakasv kiirem hariduses, halduses ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal.

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine ületab samuti eelarves oodatud taset. Tagastusi oli esialgsetel andmetel 95,2 miljonit eurot ehk rohkem, kui eelarves planeeriti. Oodatust veidi rohkem deklareeriti laste, eluasemelaenu intresside ja koolituskulude mahaarvamisi. Oodatust rohkem deklareeriti kasu väärtpaberite ja metsa raieõiguse võõrandamisest ning üüri- ja renditulu, oodatust vähem kasu muu vara võõrandamisest.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumisest moodustas erasektori kasumieraldistelt laekunud tulumaks ligikaudu 77 protsenti, riigile kuuluvate ettevõtete dividendidelt laekunud tulumaks ligikaudu 15 protsenti ja erisoodustustelt laekunud tulumaks ligikaudu 5 protsenti. Viie kuu laekumise kasv on väike – 2,7 protsenti – tulumaksumäära langetamise tõttu.

Käibemaksu laekus mais 158,5 miljonit eurot, mida on 27,7 protsenti rohkem võrreldes aastataguse ajaga. Kuiseid laekumisi mõjutab suuresti tagastuste maht, näiteks aprillis tagastati käibemaksu tavapärasest rohkem ning mais oli tagastuste maht väiksem nende osalise edasilükkumise tõttu. Mõlemad mõjutasid positiivselt mai laekumisi. Suure laekumise kasvu võrreldes eelmise aasta maikuuga tingis ka eelmise aasta maikuu suuremate tagastuste tõttu madal laekumise baas. Käibemaksulaekumine on kasvanud kiiremini kui jaekaubandus, mis viitab varimajanduse vähenemisele.

Aktsiiside laekumine jäi maikuus eelarveootustele veidi alla. Samuti kahanes laekumine eelmise aasta maiga võrreldes 3,4 protsenti, sealhulgas alkoholiaktsiisi laekumine 16,7 protsenti.

Alkoholiaktsiisi madalama laekumise taga on ühelt poolt kange alkoholi varude aeglasem realiseerimine, mille tulemusel jätkub varutud kogustest pikemaks ajaks, ning uue ja kõrgema aktsiisimääraga toodete deklareerimine on seetõttu väiksem. Teisalt on tarbimise vähenemisest tulenevalt pidevas languses ka õlle ja veini deklareeritavad kogused.