/nginx/o/2015/06/04/4143381t1h4b1e.jpg)
Idufirma GiveDirectly on üks edukamaid sügava vaesusega võitlevaid organisatsioone, mis saadab aasta jooksul väga vaestele aafriklastele mobiilselt umbes tuhat dollarit, seejuures lisanõudmisi esitamata, kirjutab Huffington Post.
Idufirma jagab Aafrika vaestele aastapalga jagu raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
GiveDirectly alustas tegevust 2011. aastal ja on sellest ajast jaganud umbes 15 miljonit dollarit peredele Keenias ja Ugandas, mis on Aafrika mobiilipanganduse revolutsiooni keskmes.
Kõigepealt valib ettevõte välja abivajava küla, kasutades selleks avalikult kättesaadavaid vaesusandmeid. Seejärel valib GiveDirectly välja majapidamised, kes elavad õlgkatuse ja mudapõrandaga majades, peale mida saadetakse peredele elektrooniliselt raha. Saajale tuleb SMS-teade, misjärel saab ta sularaha kätte lähedalasuvalt mobiilselt raha vahendajalt. Mingeid lisanõudmisi raha kasutamiseks ei esitata. Raha elektrooniline ülekanne on soodne ja vähendab korruptsioonivõimalusi, kuna raha saatja ja kättesaaja vahel on vähem vahelülisid, kes võivad kasu teenida.
Sarnaste programmide kohta on tehtud palju uuringuid, mis näitavad, et sularahamaksed on efektiivsemaid viise vaesusega võitlemiseks. Uganda 2013. aasta uuringu järgi hakkasid inimesed kahe aasta jooksul peale sularaha ülekannet teenima 49 protsenti rohkem kui need, kes ei saanud raha. Nelja aasta pärast teenisid nad 41 protsenti rohkem kui toetuseta inimesed. Lisaks kasvas rahasaajate töötundide arv ja tööproduktiivsus.
Võib ju arvata, et inimesed kulutavad saadud raha lihtsalt alkoholile ja teistele meelemürkidele, kuid Maailmapanga uuringu andmetel see nii ei ole. Peaaegu eranditult näitavad uuringud, et rahaülekannetel pole olulist mõju või on negatiivne mõju alkoholile ja tubakale tehtud kulutustele.
Üks rahaülekande programm andis 200 dollarit Libeeria meestele, kes olid kodutud või teenisid raha uimastikaubanduse või varastamisega. Uuringu läbiviija sõnul ei kulutanud peaaegu ükski mees raha niisama ära, ning paari kuu jooksul peale raha saamist riietus, sõi ja elas enamus neist paremini. Kui ugandalaste ettevõtlikkus kasvas ka aastaid peale rahaülekannet, siis Libeeria mehed olid aga kahe aasta pärast tagasi seal, kust nad alustasid. Uuringu korraldaja hinnangul polnud 200 dollarit piisav, et neid ärimeesteks muuta, kuid see võimaldas neil mõnda aega paremini elada.
Rahaülekannetega seostatavad uuringud ka paranenud toitumist, tervemaid vastsündinuid, järjepidevamat kooliskäimist, väiksemat HIV-sse nakatunute hulka ja väiksemat stressi.