/nginx/o/2015/06/04/4141337t1h7d57.jpg)
Eesti ja Läti kalurid ning kalatööstused müüsid Venemaal dumpinghindadega, kurtis Izvestijale Nikolai Netšai, Venemaa suurima Läänemere kala töötleja OOO Zapadnaja Rõbnaja Kompanija peadirektor.
Vene kalatööstur: Läti ja Eesti solkisid turgu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaa mullu Läänemerest püütud 39 000 tonnist kilust ja räimest töötles Zapadnaja Rõbnaja Kompanija (ZRK) 25 000 tonni, ehk kaks kolmandikku. Netšai kurtis ajalehele, et Vene kalurite püük läks seni peamiselt kalajahuks, sest Eesti ja Läti kaluritega ei suudetud kodumaisel turul hindadega konkureerida.
«Nad müüsid alla omahinna kui varustasid toorainega, ja ka siis alla omahinna, kui tarnisid konserve,» rääkis Netšai, kasutades tegusõna «dempingovatj», mida võiks eesti keelde tõlkida «dumpingeerimisena».
ZRK juhi selgituste kohaselt maksab Euroopa Liit Eesti ja Läti kaluritele 50 protsenti kütusekulu kinni ning samuti on andnud 30-70 protsendi suurusi toetusi uute tootmiste ehitamiseks. «Meil pole midagi sarnast ei kalureile ega kalatöötlejaile olnud, ega ole,» ütles ta.
Netšai sõnul jätkusid Vene kalatöötlejate kannatused ka pärast «antisanktsioonide» kehtestamist, sest konservide küsimus jäi seal lahendamata ning tuli jätkata konkureerimist «hästi subsideeritud» eestlaste ja lätlastega.
Izvestija teatel Eesti ja Läti sprottidele kehtestatud keeld siiski Baltimaade kala Venemaa kaupluselettidelt ära ei kaota, sest Valgevene konservitehased töötavad edasi Eesti ja Läti toorainega.