/nginx/o/2009/01/26/123269t1hc79c.jpg)
Endine Islandi peaminister, keda hooletuse tõttu pangakriisis kriminaalsüüdistus ootab, peab toimuvat «poliitiliseks veritasuks» ja lubab oma nime puhtaks pesta.
Islandi eksjuht vihane veritasu peale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksminister Geir Haarde ütles, et Islandi parlament on teda hooletuses süüdistades loonud kohutava pretsedendi – esimese kriminaalsüüdistuse riigijuhi vastu globaalse finantskriisi kontekstis.
«Minu vanad poliitilised oponendid õiendavad vanu arveid,» ütles Haarde Financial Timesile. «Te võite kritiseerida meie tegusid ja tegematajätmisi poliitilises süsteemis, kuid seda kriisi ei põhjustanud ei mina ega mu kolleegid. Sama rumal oleks ju süüdistada George Bushi USAs või Gordon Browni Suurbritannias. Kriis oli kõigile üllatuseks.»
Islandi parlament otsustas teisipäeval kutsuda Haarde esimese Islandi liidrina 1905. aastal asutatud konstitutsioonikohtu ette.
Otsusele sillutas teed erikomisjoni «tõeraport», milles süüdistati poliitikuid ja regulaatoreid raskes hooletuses pangandussektori kontrollimisel selle kokkuvarisemisele eelnenud ajaperioodil.
Aastail 2006-2009 peaministriametiti pidanud Haarde juhtis tähelepanu sellele, et enne kohtuasja algatamist tuleb ületada veel mitmed juriidilised tõkked ning kinnitas, et ta mõistetakse «igas küsimuses õigeks».
Kuritegeliku hooletuse eest võib Haardet ootada kuni kahe aasta pikkune vabadusekaotus.
Haarde sõnutsi peaks kogu riik kandma ühist vastutust kriisieelse buumi eest – mille käigus Islandi finantssektor paisus 10 korda suuremaks kui sisemajanduse kogutoodang ning tervest saareriigist sai sisuliselt üks hiiglaslik riskifond.
«Pangandussüsteemi kasvu kritiseerisid väga vähesed poliitikud,» ütles ta. «Pangad maksid palju raha palkadeks ja maksudeks. See lõbusõit meeldis kõigile.»
Haarde, kelle parempoolse valitsuse teene pankade liberaliseerimine oli, ütles, et tagantjärele tark olles teeks ta nii mõndagi teisiti.
Samas väitis ta, et kriminaalsüüdistuste esitamisel tuleks piirduda pangaomanike ja tegevjuhtidega. Kellest mitme suhtes on uurimine ka algatatud.
Haarde ütles, et Islandi kriis oli osa üle-euroopalisest regulatiivsest läbikukkumisest: «Meil olid täpselt samad regulatsioonid kui ülejäänud Euroopal. Me ei saanud aru, et seda süsteemi ei loodud sellise väikese ja avatud majanduse jaoks nagu meil oma. See on põhjustanud segaduse ja kaose Kreekas ja Iirimaal. Me olime naiivsed ja uskusime, et kuna süsteem oli Euroopa oma, et küllap ta oli siis üks hea süsteem.»
Otsus Haarde kohtu ette kutsuda võeti Islandi parlamendis vastu napi häälteenamusega 33 poolt ja 30 vastu, mis niigi lõhestatud poliitilist õhkkonda veelgi enam mürgitas.
Copyright The Financial Times Limited 2010.