/nginx/o/2015/06/04/4140635t1h481e.jpg)
Laia ilma raha teenima siirdunud lätlased on löönud kodumaisesse tööturgu tohutu augu, mille täitmiseks kõlab Eesti lõunapiiri taga järjest valjemini üleskutseid tuua sisse abilisi endisest NSVList ja veelgi eksootilisematelt aladelt.
Läti farmerid tervitavad võõrtöölisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Põllumajanduses on tööjõud olnud probleem juba pikemat aega, eriti aianduses ning köögi- ja juurviljakasvatuses,» ütles Dienas Biznessile maaharijate liidu eestkõneleja ja kooperatiivi Musmaju Darzeni juht Edite Strazdina. «Paljud aiapidajad olid juba mullu saagikoristamisega püstihädas.»
«Seni kuni kooperatiivid ei suuda maksta konkurentsivõimelist palka, olukord ei parane,» lisas Läti talunikeorganisatsioonide koostöönõukogu pressiesindaja Krista Garkalne.
Tööjõu sissetoomine endise Nõukogude Liidu territooriumilt polegi nii lihtne, kuna esineb probleeme töölubade ja teiste dokumentidega, selgitas Läti põllumajanduskooperatiivide liidu (LLKA) juht Indulis Jansons. Ta leiab, et kohalike tööliste ligimeelitamise võimalused pole siiski lõplikult ammendatud.
Nagu nentis Läti puuviljakasvatajate assotsiatsiooni liider Mara Rudzate, võib kevadeti veel kohalike hooajatöölistega hakkama saada, kuid kui saagi koristamiseks läheb, on võõrtöölised asendamatud.
Erinevalt kohalikest, kellel on kalduvus vahetevahel «haihtuda», vihuvad võõrad sama raha eest virgalt tööd. «Kui inimene sõitis tööle riigist, kus majanduslik olukord on Lätist veelgi halvem, siis on ta suhtumine töösse tunduvalt tõsisem,» selgitas Strazdina, kes tunnustas tulijaid Ukrainast, Usbekistanist ja Bulgaariast.