/nginx/o/2015/06/04/4140581t1h3531.jpg)
Kuigi isegi Aafrikas löövad viimaste uudiste valguses lained 3D-printerite abil loodud ja patsientide kinnitusel neile ülihästi sobituvad jalaproteesid, siis Eesti spetsialistide hinnangul nende kvaliteet hetkel veel kriitikat ei kannata.
Eesti proteesitootja: 3D-tehnoloogia võimaldab praegu valmistada «piraadi puujalgu»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
3D-printimise tehnoloogiat on üritatud Eestis tallatugede valmistamisel kasutada, proteeside valmistamisel siiani küll mitte. «Kuskil kuu aega tagasi suhtlesime võimaliku tallatugede koostöö osas, kuid kahjuks ei kannatanud sellisel tehnoloogial valmistatud tooted meie kvaliteedi nõudeid välja,» ütles Postimehele Eestis proteese ja teisi sarnaseid abivahendeid valmistava OÜ Rehabilitatsiooniabi juht Margus Vasar.
Tema sõnul on kindlasti 3D-printimisel suur tulevik ees, kui seadmete võimekus suureneb ja hind väheneb.
«Eilsetes uudistes kirjeldatud Uganda proteesivalmistajate töö tulemil valminud protees väga ei erine nö piraadi puujalast, kindlasti ta küll tagab toetuse funktsiooni ära, kuid see on ka kõik,» tõdes Vasar. «Kõik muidugi oleneb ka keskkonnast, Aafrikas ilmselt ei olekski mõistlik mingit kõrgtehnoloogilist proteesi kasutada.»
Proteesi eesmärgiks on tagada inimese liikumine võimalikult normaalse kõnnimustriga. Selleks aga on välja töötatud väga erinevaid lahendusi mis asendavad hüppeliigest ja reieproteesi puhul ka põlveliigest. Praegused 3D printerid seda Margus Vasara kinnitusel valmistada ei võimalda.
Uudisteagentuuri AFP teatel amputeerisid arstid Uganda koolipoisi Jesse Jesse Ayebazibwe jala pärast seda, kui ta kolme aasta eest koduteel veoauto ette jäi. Infrapunaskänner, sülearvuti ja 3D-printer muudavad nüüd Jesse temasarnaste elus kõik, kuna pakuvad neile võimalust tavapärasele väga lähedaseks eluks.
«Protsess on üsna lühike, see on 3D-printerite töö ilu,» ütles Uganda rehabilitatsiooniteenuste ortopeediatehnoloog Moses Kaweesa, kes koos Toronto ülikooli ja kohaliku kristliku missioonikeskuse abiga proteese valmistab.
Varem riigis kasutatud tehnoloogiaga võttis proteeside valmistamine aega nädala ning tulemus oli nii ebamugav, et patsiendid hoidusid tihti neid kasutamast. Plastikust valmistatud proteesid valmivad päevaga ja on arsti sõnul patsiendile vägagi hästi sobituvad ja mugavad.
Uganda suuruse riigis jaoks muudab 3D-tehnloogia kasutamise eriti mugavaks see, et võimaldab proteesivalmistajatel liikuda külast külasse ja neis oma tööd teha.