/nginx/o/2015/06/03/4138689t1h2126.jpg)
Andmekaitse inspektsioon uuris, kuidas suured kaubandusettevõtted töötlevad oma personali isikuandmeid, kusjuures selgus, et poed ei kaitse piisavalt oma töötajaid klientide eest.
Inspektsioon: poed ei kaitse müüjaid klientide eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kandidaatide tausta uurimisel rakendatakse ettevõtetes erinevaid võtteid, kuid üldlevinud praktika kohaselt piirdutakse kandidaadi puhul CVs esitatuga, teatas andmekaitse inspektsioon. Taustakontrolli vajadusel kasutatakse ainult avalikke infoallikaid karistusregistri otsingust kuni otsingumootori abil leitava infoni. Siin rikkumisi ei tuvastanud.
Samas tegi inspektsioon mõned tähelepanekud, kus tuleks ettevõttes käibel olevat praktikat korrigeerida. Näiteks töötajate läbipääsukaartide (uksekaartide) logide kasutamine töökohustuste rikkumise tuvastamiseks on inspektsiooni hinnangul ülemäärane isikuandmete töötlemine ning seetõttu tuleks kasutada vähemriivavaid võimalusi töökohustuste täitmise kontrollimiseks.
«Teine aspekt on teenindustöötajate isikuandmete kaitsmine võimalike pahatahtlike klientide eest,» teatas inspektsioon. Kaupluse klient ei pea ameti hinnangul teadma teda teenindava kaupluse lihttöötaja täisnime ega muid isikuandmeid ehk ostutšekil ei peaks kajastuma kassiiri ees- ja perenimi.
Üldise tendentsina selgus, et kõik ettevõtted soovivad kandideerijate suure arvu ja töömahu tõttu vähendada töötajate ja tööle kandideerinud isikute andmete töötlemist. Mõne ettevõtte praktika kohaselt kustutatakse kandideerinud isikute andmed kohe pärast töökoha täitmist. Inspektsioonil tuli selgitada, et ettevõtetel on õigus kandidaatide andmeid säilitada kauem (maksimaalselt üks aasta), et ettevõtetel oleks võimaliku töövaidluse korral olemas vajaminev tõendusmaterjal.
Järelevalve käigus kontrolliti kahe kuu jooksul nelja suuremat Eestis tegutsevat kaubandusettevõtet: AS Selver, Rimi Eesti Food AS, Prisma Peremarket AS ja Maxima Eesti OÜ.
Inspektsioon valis nimetatud kaubandusettevõtted järelevalve objektiks eelkõige arvuka teenindava personali suure liikuvuse (kandideerimine, tööle asumine, töölt lahkumine) tõttu - see arv ulatub aastas tuhandete inimesteni. Taoline valik sündis koostöös Läti ja Leedu andmekaitseasutustega - ühiselt otsustati Baltikumi ühisjärelevalve valdkonnaks käesoleval aastal seada just suurte kaubandusettevõtete kontrollimine.