Juhtkiri: kartellikartus
2. oktoober 2010, 00:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurents vajab riigi kaitset, sõnadest tõhusamat
Viimastel nädalatel palju kõneainet pakkunud hinnatõuse uuritakse. Riigiprokuratuur kinnitas eile pressiesindaja vahendusel, et uurimise all on konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimine. Kedagi veel ei kahtlustata, kuid vähemasti üks suurtööstus ja üks suur kaubanduskett on seoses piima hinna ühetaolise kerkimisega luubi alla võetud.
Meile, tarbijatele, peaks see olema kõigiti rõõmustav teade. Riik kaitseb meid. Või teistpidi – isegi kui midagi ei avastata, antakse signaal, mis peaks igasugused kriminaalsed kokkulepped juba eos välistama.
Tegelikult töötab, nagu sellistel puhkudel ikka, kõige tõhusamalt konkreetne paljastus ja kuriteole järgnev vältimatu karistus. Kuid niisuguseid pretsedente meil paraku seni eriti ette näidata pole. Menetluses olevaid asju jätkub – tänavu septembri alguses oli uurimisel 15 kartellikahtlust –, kuid ühtki tõsisemat tükki pole seni hammustatud.
Hindade kontrolli all hoidmine on ilus jutt ning selle iluga pole aastate jooksul koonerdatud.
Eelmiste riigikogu valimiste järel Reformierakonna, IRLi ja sotside osalusel moodustatud koalitsioon nimetas oma tegevusprogrammis võitlust ausa turukonkurentsi eest lausa ühe olulise eesmärgina.
Kui kartellid on tõepoolest probleem, mida kinnitab ka riigi peaprokurör Norman Aas, kes juhtis kuu aja eest Postimehe usutluses tähelepanu, et Eestis leitakse kõigi klassikaliste kartellitüüpide juhtumeid, siis miks jõuavad kohtulahendini vaid üksikud?
Jah, kartellide avastamine on mitmel põhjusel keeruline. Kuid kas me oleme lisaks sõnadele ka tegudes teinud kõik selleks, et see lihtsam oleks? Tänavu jõustunud niinimetatud leebusprogramm võimaldab kartelli osalisel karistusest vabaneda, kui tema abil õnnestub kartell päevavalgele tuua. Väidetavalt on see arenenud turumajandusega riikides läbiproovitud käik ka meil tulemusi andmas – tõsi, esialgu mitte väga nähtavaid.
Õigusriigis ei tohi seadus ja tegelik elu olla kaks erinevat asja, ütles president Toomas Hendrik Ilves üleeile õigusteadlaste päeval. «Kas meie õiguslik raamistik, tarbijakaitse ja konkurentsiamet on piisavalt hästi varustatud õigusriigi relvadega, et seesuguseid manipulatsioone ennetada?» küsis president, viidates just esmatarbekaupade hinnatõusule kauplustes.
See on oluline mõttekoht. Sest avalikkuse silmis jääb õigus praegu liigagi tihti seotuks asjaosalise rahakoti paksusega. Õiglusega, mida me maksumaksjate (ja toodud näite puhul tarbijatena) eeldame, on siin väga vähe pistmist.