/nginx/o/2015/06/02/4136991t1hbe1c.jpg)
Hiljuti Eesti e-residendiks saanud Briti digianalüütik Charles Brett leiab, et kui Soome välja arvata, siis on kogu muu Euroopa Eesti digitaalse ühiskonna arengult kaugel maas.
Briti analüütik: Euroopa on digi-Eestist selgelt maas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti tõestab, et digitaalne ühiskond jõudnud tänapäeval praktikasse. Kui vähem kui 1,5 miljoni elanikuga Eestil võttis aega 15 aastat, et jõuda sinna, kus ta täna on, siis kui palju võib see aega võtta Suurbritannial, Prantsusmaal, Saksamaal või Itaalial? Kas see tähendab, et suurriikidele ongi määratud kaugele maha jääda?,» küsib Brett oma väljaandes The Register täna ilmunud analüüsis.
Ta nimetas kurvaks seda, et kuigi sellised tehnoloogiad nagu e-riik, x-tee ja e-residentsus on end Eestis edukalt tõestanud, ei pea paljud tema parterit Euroopas nende tunnustamist võimalikuks või lausa ignoreerivad neid, lootuses kunagi teha midagi paremini.
«Meie, kodanikud, peaksime nõudma sama visiooni, koordineerimist, pühendumist ja kaasatust,» kutsus Brett üles.
Analüütik kirjeldab, kuidas tal õnnestus 13 päevaga Eesti e-residendiks saada ning omab nüüd võimalust kaugelt siin äri alustada, lepinguid allkirjastada, pangakontosid avada ja arveid ning makse tasuda.
Loe lähemalt Charles Brett’i ülevaadet e-Eestist siit.