/nginx/o/2015/04/08/3942621t1he45f.jpg)
Swedbanki uuringu andmeil kogub ligi kaks kolmandikku lapsevanematest raha oma laste tuleviku kindlustamiseks ning 49 protsenti vanematest kogub lapse välismaale õppima saatmiseks.
Swedbank: pooled vanematest koguvad raha, et laps välismaale kooli saata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige olulisemaks peetakse raha kogumist õppimisega seotud kulude katmiseks, teatas pank. 65 protsenti vastajatest kogub selleks, et laps saaks omandada hariduse Eestis ning 49 protsenti laste välismaale õppima saatmiseks.
Oma laste tuleviku tarbeks paneb raha kõrvale 64 protsenti lapsevanematest, vaid 2 protsenti uuringus osalejatest ei pea seda oluliseks. Suurim osa laste tarbeks kogujatest on vanuses 35-49 eluaastat (69 protsentu vastajatest), kes elavad peamiselt Tallinnas ning Põhja- ja Lääne-Eestis. Kui Eesti erinevates piirkondades on kogujatest vanemate hulk ülekaalus, siis Virumaal on vastupidi - mittekogujaid on kogujatest veidi enam ehk 56 protsenti.
Laste tuleviku jaoks raha kogumine on eelkõige seotud perekonna üldise finantsolukorraga. Olulist rolli mängib vanemate amet ja sissetulek – mida kõrgem see on, seda suuremad on võimalused raha kõrvalepanekuks. Lastele kogumise peamise põhjusena tuuakse välja hariduse omandamisega seotud kulude katmist. Kui 65 protsenti vastajatest kogub selleks, et laps saaks omandada hariduse Eestis, siis 49 protsenti peab oluliseks koguda raha lapse välismaale õppima saatmiseks.
«Haridust kogumiseesmärgina nimetasid enam linnades elavad lapsevanemad ehk kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga juhid või tippspetsialistid,» ütles teabekeskuse juht Lee Maripuu. Veel peavad vanemad oluliseks toetada oma laste iseseisva elu alustamist, mille tarbeks kogub 38 protsenti vastajatest ja lapse esimese oma kodu soetamist (18 protsenti vastajatest). Maripuu lisas, et lapsevanemad soovivad oma lapsi kindlustada ka selle vastu, kui vanemaga peaks midagi juhtuma. Selleks paneb raha kõrvale 37 protsenti lapsevanematest.
«Kuigi viimastel aastatel on Eestis säästjate arv kasvanud, on endiselt murekohaks, et paljudel peredel puudub säästupuhver või see on väga õhuke. Samuti on rahaasjade planeerimises peamiseks trendiks palgapäevast palgapäevani arveldamine ning sageli pikemaid finantsplaane ei tehta. Selles valguses on rõõmustav, et üle poole lapsevanematest kogub regulaarselt oma laste tuleviku tarbeks,» võttis Maripuu uuringu tulemused kokku.