/nginx/o/2012/01/06/903534t1h4e98.jpg)
Elektrilevi uuringust selgus, et kuigi suur osa inimesi oli arvamusel, et tunnevad elektriohte hästi, siis vähemalt poolel elanikkonnast tekiks tegelikus ohuolukorras suuri raskusi.
Elektrilöögi võib saada kaableid puudutamata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Loodetavasti ongi inimesed ennast elektriohtudega paremini kurssi viinud, sest uuringu järgi peab kolmveerand vastanutest oma teadlikkust elektriohtudest kõrgeks,» tutvustas uuringu tulemusi Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend. «Statistika järgi elektriõnnetuste arv eelmisel aastal hoopis kasvas kümnendiku võrra. Sõnades ja tegelikkuses paistab erinevus.»
Teadmatusest ja hulljulgusest juhtunud õnnetuse näitena tõi Tiisvend eelmise aasta kevadel Raplamaal toimunud õnnetuse, kus 16-aastane noormees ronis alajaama katusele ja sai eluohtliku elektrilöögi. «Elektrilöögi saamiseks ei peagi kaableid puudutama, piisab kui neile piisavalt lähedale minna,» selgitas Tiisvend.
Samuti selgus uuringust, et 67 protsenti lastevanematest on suhteliselt muretud oma lapsi ähvardavate elektriohtude suhtes.Aasta varem oli sama näitaja 47 protsenti, teatas Elektrilevi. Samal ajal hindavad noored ise oma teadmisi elektriohtudest keskmisest väiksemaks.
Uuringust selgus ka, et kuigi suur osa inimesi oli arvamusel, et tunnevad elektriohte hästi, siis vähemalt poolel elanikkonnast tekiks tegelikus ohuolukorras suuri raskusi. 41 protsenti vastanutest ei oska ohutult maha langenud pinge all elektriliinist eemalduda ja 10 protsenti vastanutest teeks seda valesti. Kolmandik vastajatest teadis, et ohutu on pinge all olevast liinist eemalduda hüpata ühel jalal või kaks jalga tihedalt koos ohuallikast kaugeneda.
Kuigi uuringu järgi on elektriohuteadlikkus kõrgem 40-59 aastaste, Lääne-Eesti ja maal elavate inimeste seas, juhtus eelmisel aastal tõsine õnnetus Jõgevamaal, kus vanem naisterahvas läks peale äikesetormi alajaama elektrit tagasi lülitama ja sai tõsiseid vigastusi. Elektrilevi palub mitte ühelgi põhjusel kõrvalistel isikutel alajaamadesse minna, vaid helistada rikketelefonil 1343, et probleemi kõrvaldaksid elektrikud. «Oma elu seadmine ei ole ühelgi põhjusel mõistlik tegu,» ütles Tiisvend.
Tehnilise järelvalve ameti statistika järgi toimub enamus elektriõnnetusi suvekuudel. 2014. aastal toimus 52 protsenti elektriõnnetustest vahemikus mai kuni august. Elektrilevi korraldab igal kevadel elektriohutuskampaania, milles kutsub lapsevanemaid lastele rääkima elektriohtudest, sest iga elektriõnnetus on piisavate teadmiste korral välditav.