Taxify: erajuhte saab olema rohkem kui litsentsiga taksosid

Foto: Taxify

Kuigi Taxify uus erajuhte värbav teenus jääb sarnaselt Uberiga juriidiliselt hallile alale, on tegijad kindlad, et uut sõidujagamisvõimalust saadab suur edu. 

«Praeguse seisuga on meil Tallinnas ennast kirja pannud juba sadu juhte, seega eeldan, et suve lõpuks on meil tõenäoliselt rohkem end kirja pannud erajuhte kui on Tallinnas üldse taksolitsentse välja antud,» ütles Taxify asutaja ja juht Markus Villig.

Sarnaselt Uberile avas Taxify erajuhtidega teenuse, mille puhul võib iga soovija end autojuhina kirja panna ning nn taksoteenust pakkuma asuda. Sõitja saab siis tellida sõidu erajuhilt, kellel ei ole taksoveoluba. «Tegelikult meil tekkis idee see teenus avada juba kuskil pool aastat tagasi. Hakkasimegi uurima, mis see juriidiline seis selle ümber on ja kuna see oli suhteliselt hall ala, siis me teenust ei avanud,» ütles Villig.

Halli alasse on sellise teenuse pakkumine seaduse silmis jäänud tänaseni. Villig ütles, et oleneb, millise sektori alla see kuuluma hakkab. «Kui ta on tasuline reisijatevedu, siis ta on selgelt illegaalne, kui see on nii-öelda kütusekulude jagamine, siis ta on legaalne teenus,» selgitas ta. 

Ministeeriumid ei ole Taxify juhi sõnul siiani otsustanud, kas ja kuidas sellist teenust reguleerida. Seega on Taxify seoses konkurendi turule ilmumisega otsustanud teenuse avada vähemalt senikauaks kuni selgub, kas see on legaalne või mitte. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse osakonna juhataja Sander Salmu sõnul ei saa heaks kiita teadlikku seaduste rikkumist või maksudest kõrvale hoidumist. «Teeliikluses on tasulist sõitjateveo teenust võimalik osutada üksnes kahel viisil – taksoveona, mille puhul on vajalik taksoveoluba või juhuveona, kus vajalik on ühenduse tegevusluba,» selgitas Salmu. Seadusest tulenevalt on taksoveol nõutud taksojuhi ametikoolitus, mida saab läbida ainult tunnustatud koolitaja juures.

Salmu lisas, et teeliikluses tasulist sõitjatevedu korraldavad autojuhid peavad arvestama, et seaduse ees vastutavad esmajärjekorras just nemad. «Näiteks võimaldab ühistranspordiseadus karistada isikut ilma vajaliku tegevusloata tasulise sõitjateveo korraldamise eest kuni 1200 euroga või arestiga. Halvimal juhul võib aga kohus karistusseadustiku alusel isiku auto konfiskeerida,» lisas ta.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Härson ütles samuti, et tasu eest korraldatav sõitjate vedu on keelatud ilma ühenduse tegevusloa tõestatud koopiata või sõidukikaardita. «Need dokumendid peavad juhil olema sõidukis kaasas. Ühistranspordiseaduses ettenähtud dokumentideta tasulise sõitjateveo eest karistatakse juhti rahatrahviga kuni 150 trahviühikut,» lisas Härson.

Politseile on Uberi tegevuse kohta laekunud kaks väärteoteadet, mille pinnalt alustatakse väärteomenetlus ühistransporditeenuse osutamisel kohustuslike dokumentide puudumise kohta.