/nginx/o/2015/05/28/4117965t1hd2dd.jpg)
Eesti ehitusettevõtted ehitasid esimeses kvartalis kolme protsendi jagu vähem kui mullu samal ajal, põhjusena vähenev rajatiste ehitusmaht.
Vähenev taristuehitus kukutas ehitusmahtu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimeses kvartalis ehitasid ehitusettevõtted omal jõul kokku 365 miljoni euro eest, sellest hooneid 261 miljoni ja rajatisi 104 miljoni euro eest, teatas statistikaamet. Mulluse sama kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine kaks protsenti, aga rajatiste ehitamine vähenes 15 protsenti.
Statistikaameti teatel mõjutab kohalikku ehitusturgu jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahu vähenemine, seevastu hoonete ehitusmaht kasvas viiendat aastat järjest. Võrdluses eelmise aasta sama ajaga suurenes hoonete ehitusmaht nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht jäi mulluse esimese kvartaliga võrreldes samaks, seda mõjutasid põhiliselt hooneehitustööd. Välisriikides tehtud ehitusmahu osatähtsus kogu ehitusmahus oli esimeses kvartalis kümme protsenti.
Ehitisregistri andmetel lubati esimeses kvartalis kasutusse 973 uut eluruumi, 189 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asus korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.
Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsete elamispindadele püsib, märkis statistikaamet. Esimeses kvartalis väljastati ehitusluba 841 eluruumi ehitamiseks, mida on viiendiku võrra rohkem kui mullu samal perioodil. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
Kasutusse lubati 179 mitteelamut kasuliku pinnaga 167 500 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, põllumajandus- ja tööstuspinda. Võrreldes mulluse esimese kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.