/nginx/o/2010/09/30/441607t1haaa2.jpg)
Kolmapäeval hääletas USA esindajatekoda eelnõu poolt, mis kehtestaks Hiina kaupadele kaitsetollid, muutes nii kodumaised tooted konkurentsivõimelisemaks.
USA ähvardab Hiinat kaitsetollidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu eesmärk on survestada Pekingit jüaani kurssi tõstma, mis USA sõnul on endiselt liiga odav ning annab Hiinale ebaausa eelise oma toodete müümisel, vahendab Los Angeles Times.
Seaduseelnõu, mis võeti vastu 348 poolt ja 79 vastuhäälega, pakub populaarset poliitilist sihtmärki ajal, kui töölised USAs tunnevad ennast vankuvas majanduses ebakindlalt.
Obama administratsiooni ja paljude kriitikute sõnud kahjustab odav jüaan ühendriikide ettevõtete ja töötajate huve, ometi kaasneb kaitsetollide kehtestamisega ka oht, et riigi majandus muutub veelgi haavatavamaks.
Kolmapäevasel debatil väitsid toetajad, et tariifid on ergutusvahendiks kurnatud USA majandusele ja ühinesid väiketootjatega, kes on olnud Hiina rahanduspoliitika suurimad kriitikud. Nobeli Preemia lauraadi, majandusteadlase Paul Krugmani hinnangul lähevad Hiina rahanduspoliitika ja sellest tulenevad riigi suured väliskaubandusjäägid USAle maksma 1,4 miljonit töökohta.
Kõrgem jüääni kurss muudaks Hiina kaubad USAs kallimaks, võimaldades ameerika tootjatel paremini konkureerida. Samal ajal oleksid USA tooted Hiinlastele taskukohasemad.
Peking seisab eelnõule häälekalt vastu, samuti ei ole sellega nõus Hiinas tegutsevad USA firmad. Tõsiasi, et Hiina rahanduspoliitika muudab riigi tooted odavaks, on ainult üks teguritest, mis põhjustab USA majanduse kehva seisu ja kaubandusdefitsiiti, vahendab Los Angeles Times.
Hiina kaubandusministeeriumi esindaja Yao Jian laitis eelnõud, väites, et kava kehtestada kaitsetollid on vastuolus Maailma Kaubandusorganisatsiooni reeglitega, vahendab Xinhua uudisteagentuur.
Vaatamata sellel, et eelnõu toetasid esindajatekojas nii demokraadid kui vabariiklased, ei ole selle vastuvõtmine Senatis ja Valges Majas tõenäoline. Presidendt Obamal oleks raske allkirjastada seadust, mis muudaks suhted riigi suurima võlausaldaja Pekingiga keerukaks, eriti, kui suhete rikkumine ei too otsest kasu riigi majandusele.
Poliitiliselt laetud eelnõu oli üks viimaseid esindajate koja otsuseid enne novembri vahevalimisi.