/nginx/o/2014/07/28/3237495t1h6e3b.jpg)
Eesti Energia põletab ohtlikke jäätmeid Eesti Elektrijaama kateldes Narvas ilma sellekohase loata ning on rikkunud seadust juba 2006. aastast alates, tuvastas riigikontrolli põlevkivijäätmete käitlemise audit. Audiitorite hinnangul on selle tegevuse kulud kaudselt arvestatud elektritootmise omahinda, lisaks on saanud Eesti Energia konkurnetide ees põhjendamatu eelise.
Riigikontroll tuvastas auditi käigus, et AS Eesti Energia ei käitle oma tütarettevõttes Eesti Energia Õlitööstuse AS õlitootmisel tekkivat fenoolvett ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuete kohaselt. Fenoolvesi põletatakse Eesti Elektrijaama tolmpõletuskateldes, kuid elektrijaama opereerival Narva Elektrijaamade ASil ei ole ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ega ka jäätmete põletamise luba.
Auditi andmeil on Eesti Energia Õlitööstus rikkunud seadust juba 2006. aastast alates, mil fenoolvesi kanti jäätmeseaduse muudatusega ohtlike jäätmete nimistusse. Pärast seda hakkasid teised põlevkiviõli tootvad ettevõtted fenoolvee teket ja käitlemist jäätmearuandluses kajastama, Eesti Energia Õlitööstus aga mitte.
Narva Elektrijaamad käsitlevad fenoolvett reoveena, viidates Euroopa Komisjoni reovee käitlemise PVT-viitedokumendile, mis lubab teatud juhul reovett kui kõrvalsaadust põletada. Selline käsitlus on andnud ettevõttele võimaluse tegutseda ohtlike jäätmete käitluslitsentsita, märkisid audiitorid.
Kuid jäätmeseaduse kohaselt peab kõrvalsaaduseks nimetatav asi olema tekkinud tootmise lahtumatu osana, aga põletatav fenoolvesi ei teki elektritootmise protsessis Eesti elektrijaamas, vaid hoopis õlitootmisel teises ettevõttes.
Keskkonnaamet on riigikontrolli teatel Narva Elektrijaamadele keskkonnakompleksloa väljastamisega olukorda aksepteerinud.
Eesti Energia selgitas riigikontrolli audiitoritele, et õlitööstuses tekkiva fenoolvee käitlemisel pole muud tehnoloogiat kunagi rakendatud ja fenoolvett on alati põletatud. Ohtlike jäätmete käitluseks vajaliku dokumentatsiooni taotlemisel tekkivad lisakulutused tingimuste täitmiseks on ettevõtte hinnangul ebamõistlikud, aeganõudvad ja pigem ainult formaalsus, sest see on keskkonnaohutu tegevus.
Kui keskkonnamõju hindamise käigus leitakse, et fenoolvee põletamine tolmpõletuskateldes on ainus mõistlik lahendus Eesti Energia õlitehases tekkiva fenoolvee käitlemiseks ja see tegevus ei põhjusta negatiivset keskkonnamõju, tuleb fenoolvesi kõrvalsaaduseks nimetada õlitööstuse kompleksloaga, kirjutasid riigikontrolli audiitorid oma aruandes.
Lisaks märkis riigikontroll, et kuigi fenoolvee lisamist tootmisprotsessi on põhjendatud vajadusega aidata kaasa õhuheitmete vähendamisele, vähendab vee aurustamine katelde efektiivsust ning elektritootmiseks kulub rohkem põlevkivi. Kaudselt arvestatakse see kulu elektritootmise omahinda.
Samuti on loodud Eesti Energia Õlitootmisele riigikontrolli hinnangul konkurentidega võrreldes soodsamad tingimused, sest osa tootmise käigus tekkivaid jäätmeid ettevõte sisuliselt käitlema ei pea.