/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2015/05/26/4112891t1h0199.jpg)
Veeteede ameti sõnul ei ole veebruari alguses Marienhamni sadamast lahtise luugiga välja sõitnud Viking Line'i reisilaeva Rosella juhtum võrreldav Estonia huku põhjustanud visiiri kinnituste purunemisega.
Veeteede amet: Estonia ja Viking Line'i Rosella juhtumid ei ole võrreldavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kõigepealt peab ütlema, et sellel konkreetsel sündmusel ei ole Estoniaga mingit seost ja selliseid seoseid ei ole ka mõtet otsida,» sõnas Viking Line'i juhtumit kommenteerides veeteede ameti laevade järelevalve osakonna juhataja Marek Rauk.
Soomlaste uudisteportaal Yle Uutiset väitis oma nädalavahetusel ilmunud loos, et Estoniaga juhtunud õnnetuse oleks võinud korduda Viking Line'i Rosellaga, mis veebruari alguses lahkus Marienhamni sadamast lahtise vööriluugiga. Liiklusohutuse amet on juhtunu osas uurimise algatanud, kuna laevameeskonnal õnnestus luuk sulgeda alles avamerele jõudes.
«Nõue, et vööri uksed peavad olema suletud enne merereisi alustamist, kehtis ka Estonia katastroofi aastal, olles jõus alates 29. aprillist 1990,» märkis Rauk. Nõue oli reaktsioon reisiparvlaeva «Herald of Free Enterprise» uppumisele 6. märtsil 1987, kui laev väljus Zeebrugge sadamast lahti unustatud vööriustega, laeva autotekile sattus vesi ning laev vajus külili.
Muudatused, mis pärast Estonia katastroofi rahvusvahelisse merenduskonventsiooni SOLAS sisse viidi, olid järgmised.
Täiustati vööri uste ehk vöörivisiiride ehitusalaseid nõudeid selliselt, et ühe osa vigastus ei põhjustaks kahjustusi teistele osadele – näiteks rambile. Karmistati vigastatud laeva püstuvuse nõudeid ja laeva uppumatuse nõudeid. «Kehtestati autoteki jälgimissüsteemi nõue kaamerate vahendusel,» lisas Rauk.
Koridoride käsipuudele kehtestati tugevusnõuded ning määrati, et reisiparvalaevade päästeparved peavad olema isepüstuvad, mis tähendab, et nad ei tohi avanedes jääda ümberpööratud asendisse. «Täpsustati ka meeskonna hädaolukorraks valmisoleku nõudeid,» lausus veeteede ameti laevade järelevalve osakonna juhataja.