/nginx/o/2009/12/19/284941t1h5e18.jpg)
Euroopa Komisjon käis välja terve seeria revolutsioonilisi ettepanekuid, kuidas võlgadega kimpus liikmesriike trahvida ja karistada tuleks.
Barroso tõmbab käsipidurit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sõnum on selge,» ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso Brüsselis ajakirjanikele. «Enne, kui auto mäest alla veereb, tõmbame me käsipiduri peale.»
Samas jättis komisjon kahjuks täpsustamata, kuidas tuleks teha tegemist suurte erinevustega konkurentsivõime valdkonnas – mis olevat olnud peasüüdlane hiljuti euro eksistentsi ähvardanud kriisis.
Kuna selged kriteeriumid aktsepteeritavate palgatasemete, kontode ülejääkide ja muude faktorite vallas paika panemata jäid, võib tuha all hõõguv Prantsuse-Saksa tüli majandusjuhtimise üle peatselt taas leegitsema lüüa.
Volinikud üritavad reeglite suhtes aasta lõpuks üksmeelt saavutada. Selleks tuleb aga üle saada sügavatest lahkarvamustest – näiteks küsimuses, kas Saksamaa sarnased suure väliskaubanduse ülejäägiga riigid peaksid rohkem sisetarbimist julgustama.
Barroso soovitas ettepanekud kiiremas korras vastu võtta ning tõotas, et liikmesriikide rahandust ootavad «sügavad muutused».
Uued reeglid sunniksid euroala riike sisetarbimist kontrollima, järkjärgult riigivõlga vähendama ning majanduslikku konkurentsivõimet tõstma. Vastasel korral tulevad kaela trahvid kuni 0,2 protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust.
Reformid ootavad nüüd Euroopa Nõukogu ja Euroopa Parlamendi heakskiitu.
Tegemist on reaktsiooniga Kreeka võlakriisile, mis kogu kontinendil tohutut segadust tekitas. Nii põhjalikke ja ambitsioonikaid pingutusi pole eurotsooni majandusjuhtimise vallas ühisraha 11-aastase ajaloo jooksul veel tehtud.
Prantsusmaa ja Saksamaa nääklemine jõudis avalikkuse ette märtsis, kui Prantsuse rahandusminister Christine Lagarde pani Saksamaale ette, et nood peaksid eelarvete ja konkurentsivõimega kimpus liikmesriikide huvides oma sisenõudlust tõstma.
Saksamaa ei taha selliseid soovitusi kuuldagi ning väidab, et nõrgad liikmed peaksid konkurentsivõime parandamiseks oma majandused liberaliseerima.
Komisjoni ametnikud rõhutavad, et uued reeglid ei ole sugugi Saksa valitsuse vastu suunatud, kuigi eilne avaldus viitas sõnaselgelt sellele, et «tugevate ekspordisektoritega riigid suurendavad lõhet Euroopas». Kõik saavad aru, et silmas peetakse Saksamaad.
Konkurentsivõime mõõtmise mehhanism ei ole eurotsoonis kaugeltki paigas ja selle üle läheb ilmselt varsti suureks vaidlemiseks.
Riikide konkurentsivõime mõõdikute valik on poliitiliselt laetud. See tähendaks, et Euroopa Liit tungiks iga liikmesriigi majandusjuhtimise reeglite üksikasjadesse.
Copyright The Financial Times Limited 2010.