Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Uus mobiil vajas aastas neli korda remonti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Siiri Liiva
Copy
LG mobiiltelefon
LG mobiiltelefon Foto: Liis Treimann / Postimees / Scanpix Baltics

Elisast mobiiltelefoni ostnud inimene pidi aasta jooksul neli korda selle remonti viima, kuid töökorda telefon ei saanud, mistõttu nõudis ta tarbijakaebuste komisjoni kaudu mobiilifirmalt selle eest välja käidud raha tagasi.

Tarbija esitas möödunud aasta 8. detsembril tarbijakaitsele avalduse, milles kirjutas, et vaatamata korduvale remondile ei ole tema Elisast ostetud LG telefon saanud töökorda, mistõttu soovib ta selle eest välja käidud raha tagasi saada.

Aasta enne seda, 14. novembril 2013 oli ta ostnud Elisalt mobiiltelefoni LG D605 Optimus L9, millel hakkasid vähem kui aasta pärast ilmnema erinevad probleemid.

Ajavahemikus 13. oktoober kuni 4. detsember viis ta telefoni neli korda mobiilifirma poolt nimetatud hooldusfirma kätte, kus tarbija poolt kirjeldatud viga ei suudetud tuvastada. Telefonile tehti korduvalt tarkvarauuendus ning ühel hoolduskorral tuvastati vajadus vahetada telefonil kuular, lintkaabel ja välispesad.

Möödunud aasta 23. novembril andis ostja Elisale teada, et soovib lepingust taganeda ja nõudis ostuhinna tagastamist. Elisa oli aga seisukohal, et ostjal puudub lepingust taganemise õigus. Lisaks märkis mobiilioperaator, et nende hinnangul on telefoni remont õnnestunud, sest esinenud vead parandati.

Kuna tarbijakaitseameti menetluses pooled kokkulepet ei saavutanud, siis suunati tarbija kaebus lahendamiseks tarbijakaebuste komisjonile.

Seaduse kohaselt vastutab kaupleja asja lepingutingimuste mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Komisjon leidis, et puudus ilmnes müügist arvatest kahe aasta jooksul ning esines sagedusega, mis on hinnatav tarbijale põhjendamatute ebamugavuste valmistamisena.

Lisaks märkis ka sõltumatu hooldustöökoja 13. aprilli ekspertiisiakt, et kõnealust telefoni on erinevate operaatorite SIM kaarte kasutades pikema perioodi kestel testitud. Testimisel ilmnes, et telefon käitub prognoosimatult – aparaat muutub tummaks või jookseb lihtsalt kokku.

Seetõttu otsustas komisjon, et vea tekkepõhjuse selgitamata jätmine ei vabasta kauplejate vastutusest puudustega toote müümise eest, mistõttu oli tarbijal õigus taganeda lepingust ja nõuda raha tagastamist.

Komisjoni sõnul ei saanud nad nõustuda kauplejaga selles osas nagu telefoni remont oleks õnnestunud ja tarbijal puuduks alus tehingust taganemiseks. «Tarbija kirjeldustega sarnased anomaaliad ilmnesid telefoni töös nii enne kui ka peale remondi tegemist, sealhulgas testimisel sõltumatus hooldustöökojas,» seisis komisjoni 20. mai otsuses.

Elisa suhtekorralduse spetsialisti sõnul mobiilifirma nõustub selle otsusega ja tagastab ostjale mobiiltelefoni soetamisel välja käidud summa. «Otsus on õiglane ja selles osas ei ole edasist vaidlust,» ütles Marit Liik.

Tagasi üles