Kui suur peaks olema miinimumpalk?

Foto: SCANPIX

Kuigi miinimumpalk peab tõusma, pole kindel, et tuhat eurot oleks mõistlik piirmäär, arutleti täna riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil.

Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar rääkis Matist, kes elab Järvamaal. Tema lapsed on juba suured ning naine natuke haige. «Mati teeb luudasid ja saab 400 eurot kuus. Viimasel paari aastaga on tema palk tõusnud 40 euro võrra aastas,» kirjeldas Tamsar. Matile meeldiks kiire palgatõus küll, ent miski ei tule niisama. Omanik käis Põhja-Lätis vaatamas, kas seal annaks ehk luudasid odavamalt teha. «Seal saaks 500 euroga osta töötaja ning luuad on odavamad. Ja Matil siis enam tööd ei ole,» märkis Tamsar.

Ja siis käivad televiisoris rääkimas inimesed, et Mati-suguseid inimesi pole enam vaja. On vaja tehnoloogiat oskavaid. «Mati on vanem ja hakka tehnoloogiat õppima. Tema tunneb luuda,» kirjeldas tööandjate keskliidu juht. Kui töökoht kaob, ei hakka Mati enam ümber õppima, vaid hakkab toetusi taotlema.

Tamsar rääkis, et see probleem ei puuduta eriti Tallinnas ja seal lähedal töötavaid ettevõtteid, ent pigem pisemaid ettevõtteid linnast väljastpoolt.

Tööandjate keskliidu endine juht, keskerakondlane Tarmo Kriis leidis samuti, et madal alampalk sunnib inimesi toetuste juurde, sest inimesed vajavad abi erinevate teenuste eest tasumiseks. «Me näeme 4-5 aastast protsessi,» ütles Kriis. Sellega kaasnevad teatavad riigimeetmed. Ent kui alampalk oleks kõrgem, paraneksid maksulaekumised ja väheneks surve erinevate sotsiaalsete toetuste taotlemiseks. Hiljem toodi välja, et riigi kulutused suureneksid hüppeliselt, kuna väga suur osa töötajaist on riigitööl.

Lisaks tuleb Kriisi sõnul langetada ka tööjõumakse. «Langetada tuleb üksikisiku tulumaksu oluliselt väiksemale määrale,» märkis ta.

Ametiühingute keskliidu juht Peep Peterson leidis, et Mati olukorda aitaks lahendada tegutsemine sissetoovates sektorites. «Selle jaoks tuleks teha koolitusi enne, kui inimesed jäävad töötuks,» ütles Peterson. Automaatika kasutamisel oleks selle luua hindki ehk kaks korda odavam. Ent sektorid, mis võiksid säärastest koolitustest kasu saada, oleks näiteks õmblus, turism, side ja turva. Samuti aitaks palgakasvu suurendada majandusinnovatsioon – pidades silmas, et ekspordisektoreid mitte kahjustada.

Samas aga on praegune miinimumpalk ka Petersoni hinnangul liiga madal. «Mitmed grupid ei taha tööle minna, sest miinimumpalk on liiga madal,» ütles ta. Soome-Rootsi naabrina ei ole selline palgatase väga majandatav. Ametiühingute keskliidu juht tõi välja, et OECD hinnangul on suhtelise vaesuse piir 50 protsenti alampalgast.

«Konkurentsis püsimiseks tuleb maksta head palka, aga tuhandeeurost miinimumpalka me võimalikuks ei pea,» hindas Eesti Kaubandus-Põllumajanduskoja juht Roomet Sõrmus.

Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni juht Raivo Altmets rääkis, et tuhandeeurone miinimumpalk on nagu lahtisest uksest sisse murdmine. Samas aga, kuna mediaanpalk on tänasel päeval alla 800 euro, siis nelja aasta lõikest tähendaks miinimumpalga tõus suurt kasvu. «Ma tõsiselt kahtlen, et ettevõtted on valmis selliseks tootlikkuse tõusuks,» hindas ta.

Samas ei ole olukord päris trööstitu – alates 2010. aastast on töötasu alammäär stabiilselt tõusnud umbes kümnendiku võrra aastas, ütles Egle Käärits sotsiaalministeeriumist. Ning kuigi meie miinimumpalk on madal, on selle suhe keskmise palgaga järjest paranenud. Ning kuigi miinimumpalga tõusu tuleb julgustada, võiks selle kokkuleppimine jääda endiselt tööturu osapooltele.